Sepsis ehk veremürgistus on raske haigusseisund, mis tekib organismi ülemäärasel või puudulikul vastureaktsioonil infektsioonile ehk nakkushaigusele. Nakkushaigus tekib siis, kui inimese kehasse tungib haigustekitaja (bakter, viirus, seen, parasiit), mis hakkab seal paljunema. Mõnel juhul võib haigustekitaja toime olla nii tõsine või patsiendi vastupanuvõime nii nõrk, et põletiku tüsistusena tekib mõne elutähtsa elundi talitushäire ehk elundipuudulikkus. Näiteks maksapuudulikkus, neerupuudulikkus, hingamispuudulikkus ja/või südamepuudulikkus.  Eluohtliku elundipuudulikkust, mida põhjustab organismi ebaadekvaatne (ülemäärane või puudulik) reaktsioon nakkushaigusele, nimetataksegi sepsiseks.

Sepsise raskeim vorm on septiline šokk, mis tähendab, et haigestunul on hoolimata ravist väga madal vererõhk ning organismi elunditele ja kudedes ei jagu tavapäraseks tööks vajalikul hulgal hapnikku ja toitaineid. Kuna sepsist ja septilist šokki esineb rohkem eakatel ja krooniliste haigustega inimestel, on sepsisesse suremus suur, ulatudes kuni 40%-ni. Suremust aitavad vähendada seisundi kiire äratundmine ja ravi viivitamatu alustamine.

Peamised nakkushaigused, mis põhjustavad sepsist ja septilist soki.

  • Hingamisteed ja kopsud (35%) – nt kopsupõletik
  • kuseteede (25%)- nt põiepõletik, neeruvaagnapõletik
  • kõhukoopa (11%) – nt sapipõiepõletik, pimesoolepõletik, kõhunäärmepõletik, kõhukelmepõletik, soolenakkus
  • naha ja pehmete kudede nakkused(11%)- nt roospõletik, koera- või kassihammustusest ja traumast tingitud infitseerunud haavad
  • Luud-nt puusa ja põlveliigeseprotees võivad infitseeruda
  • Kesknärvisüsteem- nt ajukelmepõletik ehk meningiit, seljaaju mädakolded spondülodistsiit
  • Süda- endokardiit ehk südame sisekestapõletik

Kui põletiku ravi on õigeaegne ja inimesel pole muid tervisemuresid, siis sepsist enamasti ei teki ning inimene paraneb probleemideta. Sepsisest on ohustatud ennekõike eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Sepsise, sh septilise šoki kujunemise riskitegurid on järgmised:

  • kõrge vanus (> 75 a);
  • viimase kuue nädala jooksul tehtud operatsioon või kirurgiline protseduur
  • hiljuti olnud trauma (põletused, haavad)
  • nõrgenenud immuunsüsteem näiteks suhkruhaiguse, kroonilise kopsu- või neeruhaiguse või pahaloomulise kasvaja tõttu
  • hormoonravimite või immuunsust nõrgestavate preparaatide tarvitamine
  • keemia- ja kiiritusravi saamine
  • rasedus või viimase kuue nädala jooksul sünnitanud;
  • alkoholi või teisi sõltuvusaineite liigtarvitamine
  • hiljutine pikk haiglaravi
  • veenisisene kanüül või põiekateeter.

Pöördu arsti poole  kui sinul või sinu lähedasel on koos infektsiooniga kaks või enam järgnevatest sümptomitest ühel ajal:

  • kõrge palavik (üle 38 kraadi) või väga madal kehatemperatuur (alla 36 kraadi);käed ja jalad võivad olla jahedad ning jäsemed kahvatud, sinakad või esineb marmornahk
  • tavapärasest oluliselt madalam vererõhk (süstoolne ehk ülemine vererõhk alla 100mmHg)
  • tavapärasest oluliselt kiirem pulss (x 90 min)
  • hingeldus ( üle 20 xmin)
  • üldine nõrkus, jõuetus;
  • segasus, tavapärasest erinev käitumine;
  • vähenenud urineerimine vaatamata joodud vedeliku kogusele.

Eriti tähelepanelik tuleb nende sümptomite suhtes olla vanemaealiste, kroonilisi haigusi põdevate inimeste puhul ja kui patsient on hiljuti käinud operatsioonil, tuleks sellest arstile teada anda. Kui pereliige või kõrvalseisja ei oska seisundi ohtlikkust hinnata või esineb vaid üks-kaks sepsise sümptomit, tasub esmalt helistada perearstile või ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220.

Sepsise diagnoosimine

Sepsise kiire äratundmine ja ravi kohene alustamine on eduka ravi alus. Ära viivita arsti poole pöördumisega.  Sepsise diagnoosimiseks on väga tähtis, et patsient või tema lähedased kirjeldaksid kaebusi ja nende tekkimise aega võimalikult täpselt. Lisaks on vaja infot patsiendi kaasuvate haiguste, tarvitatavate ravimite ja ravimiallergiate kohta. Sepsise korral ei pruugi inimene olla võimeline oma seisundit või enesetundemuutusi kirjeldama, misjuhul on suur abi lähedastelt saadud teabest. Isegi siis, kui sa pole kindel, kas infokild on asjakohane, räägi sellest ikkagi. Ka esmapilgul tähtsusetust infost võib olla haiguse diagnoosimisel palju abi.

Sepsise diagnoosimiseks on vaja teha mitmesuguseid vereanalüüse, mis näitavad, kas organismis on põletik ja kas elundid töötavad nii nagu peab. Lisaks võetakse proove uriinist, rögast, mädast jne. See on vajalik, et selgitada välja nakkuse põhjustanud mikroorganism ehk haigustekitaja ja valida selle vastu toimiv antibiootikumravi. Kui haigustekitajat ei õnnestu kindlaks teha, alustatakse tavaliselt empiirilist ravi: valitakse antibiootikum, mis on kõige suurema tõenäosusega just selle infektsiooni ravis tõhus. Sepsist põhjustanud infektsiooni diagnoosimiseks tehakse vastavalt vajadusele ka erinevaid piltuuringuid nagu näiteks rindkere röntgen, kõhukoopa ja/või südame ultraheliuuring ning kompuutertomograafia. Need aitavad leida haiguskollet ja hinnata elundite tööd.

Sepsise äratundmiseks kasutatakse SIRS-i (Systemic Inflammatory Response Syndrome)  kriteeriume, vähemalt 2 sümptomit 4st

  • palavik või hüpotermia (> 38,3 °C või < 36 °C)
  • südame pekslemine ehk tahhükardia (> 90 löögi minutis)
  • hingeldamine ehk tahhüpnoe (> 20 korra minutis)
  • vereanalüüsides leukotsütoos või leukopeenia (WBC > 12 × 10 9/L või < 4 × 10 9/L) või üle 10% leukotsüütide noori vorme (kepptuumseid neutrofiile))

ja vähemalt 1 elundi puudulikkus

  • Teadvushäire
  • Laktaat üle 2 mmol/l
  • Trombotsütopeenia
  • Hingamissagedus üle 22 xmin
  • Kreatiniin ≥ 110 μmol/L või oliguuria
  • Süstoolne ehk ülemine vererõhk < 100 mmHg
  • Bilirubiin ≥ 20 μmol/L

Infektsioon + SIRS + elundipuudulikkus = SEPSIS

Inimesed, kel on diagnoositud sepsis või septiline šokk, võivad vajada intensiivravi. See, kas patsienti ravitakse haigla intensiivraviosakonnas või mõnes muus osakonnas, oleneb patsiendi tervislikust seisundist.

Antud teema kirjutamiseks on kasutatud 2024.aasta patsiendijuhendit “Sepsisega toimetulek (ajakohastatud)”

https://ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/265/toimetulek-sepsisega-ajakohastamine