Põletus on kudede kahjustus, mis on tekitatud kõrge temperatuuri poolt kokkupuutel leegi, tuliste vedelike või esemetega (kontaktpõletus). Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad  veel elektrivool (elektripõletus) ja elektromagnetkiirgus (näiteks päikese- ja solaariumipõletus) või nahale sattunud kemikaalid (keemiline põletus ehk söövitus). 

Põletuse puhul koe kahjustuse ulatus ja sügavus sõltub: allika kuumusest/temperatuurist, kokkupuute ajast, oskusliku esmaabi kiirusest ning tõhususest. Kahjustus süveneb senikaua kuni kudede temperatuur on üle 44 kraadi ning seetõttu on väga oluline kohene kiire jahutamine.

Vastavalt põletuse raskusele jagatakse põletushaavad  esmalt pindmisteks ja sügavateks ning siis omakorda vastavalt põletusastmetele

PINDMINE PÕLETUS

I astme põletus- tegemist on pindmise nahakahjustusega, mis haarab ainult epidermist. Kõige sagedasemad sümptomid naha punetus, kuivus, valu eriti katsumisel, naha koorumine. Valu/hellus kestab tavaliselt 48-72h. Kõige sagedamini esineb seda tüüpi põletus päikesepõletuse või äkilise kuumusepuhangu korral

IIA astme põletus– kahjustatud on epidermise sügavamad kihid ja osa dermast. Lisaks tugevale naha punetusele esinevad väikesed läbipaistva sisaldisega villid. Kahjustunud nahk on läikiv, niiske, erepunane ja väga valulik. Peale vajutamisel punetav nahk kahvatub.

IIB astme põletus– on sügav põletus. Kahjustatud on epidermis ja derma papillaarkiht Villid on suured, pinges, villisisu hägune ja paks. Villipõhi katkise villi korral on kahvaturoosa, valkjas, vähevalulik. Peale vajutamisel punetav nahk ei kahvatu. PÖÖRDU ARSTI POOLE

II tüüpi põletus tekib leekidega või kuuma esemega kokkupuutel lühiajaliselt

I ja IIa aste ei vaja arsti poole pöördumist, kuna nahk on kahjustunud ainult osaliselt ja haavad paranevad iseenesliku epitelisatsiooniga ehk naha taastumisega.  Nende raviks piisab esmaabist, mida saab inimene ise anda. Mida pikemaks venib aeg esmaabi andmisel, seda suuremad on hilisemad komplikatsioonid (valu, taastumine, armid, ravimitele ja sidematerjalidele kuluv raha ning aeg).

Kui põletushaava pind ületab vigastatu käelaba suuruse, paikneb näo, kaela, suu- või intiimpiirkonnas või on tegemist sügava põletusega (alates IIb), siis pärast esmaabi andmist pöörduge kindlasti arsti juurde või helistage 112.

SÜGAV PÕLETUS -helista 112

III aste- on sügav põletus. Nahk on kahjustatud kogu paksuses (epidermis+dermis). Iseloomulikud on surnud nahatükid valgega piiristatud kollasel vahataolisel ja mustal söestunud pinnal. Nahakoorik on paks, pingul ning kõva. Villid on hemorraagilise sisuga. Selline põletus aste esineb keemilise põletuse ja elektrilöögi korral nt 

IV astme põletused- on kõige raskemad ning eluohtlikumad põletused. Lisaks naha kahjustusele esineb sügavamate kudede kahjustus (lihased, kõõlused, luud)

Sügavate põletushaavade korral (III ja IV astme põletus) on nahk kahjustunud kogu paksuses ja haavad paranevad vaid operatsiooni abil ehk nahasiirdamise teel. Sügava põletushaava puhul tavaliselt valu ei esine kahjustuse piirkonnas, kuna valu registreerivad närvilõpmed on viga saanud.

 PINDMISE PÕLETUSE KORRAL ESMAABI.
  • Vabastage põletuskoht riietest (näiteks kuuma veega kaetud särk). Vajadusel võite ka pigistavad riided katki lõigata, et oleks mugavam eemaldada. Naha külge kinni kleepunud riideid materjale ärge hakake ise ära kiskuma.
  • JAHUTA haava 15-20 kraadise kraaniveega vähemalt 15-20 minutit. Põletushaava jahutamine hoiab ära haava süvenemise, lühendades kuumuse toimeaega. Jahutamine vähendab ka turse teket ja leevendab valu.
  • Pärast jahutamist katta põletushaav spetsiaalse jahutava toimega põletuse geeliga (Burnshield®, BurnJel®). BURNJEL suudab absorbeerida kuni 1100° kuumust. Geeli tuleb panna paksu kihina, lausa kuhjana haavale. Vajadusel võib lisada uue kihi geeli nii kaua, kui valutundlikkus on kadunud ja naha normaalne temperatuur taastunud. I astme põletust ei pea katma sidemega, kuid soovil korral võib.
  • Seejärel võib enne sidemega katmist kasutada PARAFIIN- või SILIKONVÕRKU, mis ei kleepu haavale, vaid lasevad haavaeritise läbi ja tagavad vajaliku niiske keskkonna.
  • Haava katta puhta sidemega ning sideme alla samuti panna paksult Burnjel geeli, mis hoiab haava jahedana ning ei lase sidemel haava külge kleepuda. Sidet ei soovitata liiga sageli vahetada, sest haava pidev „õhutamine“ aeglustab paranemist.
  • Põletushaavade katmisel võib kasutada ka spetsiaalseid hüdrogeel- või hüdrokolloidplaastreid, nt Dermaplast, mis hoiavad põletada saanud naha niiskena ja soodustavad loomulikku paranemisprotsessi.
  • Nahka ega villi ise ära kiskuda pealt ei tohi. Villide tekkimisel pöörduda pereõe ja/või perearsti poole.
  • Ära unusta anda kannatanule VALUVAIGISTEID korrektses doosis (lastel kaalu järgi)
MIDA EI TOHI TEHA
  • Põletushaava jahutamiseks ei tohi kasutada väga külma vett, jääd ega jäävett.  Veresooned ahenevad ning kuumuse normaalne tsirkulatsioon sügavamates kudedes väheneb ja põletusest põhjustatud kudede kahjustumine võib seal jätkuda. Külm vesi võib suurema pinna pikemaajalisel jahutamisel põhjustada hüpotermiat ehk alajahtumist, mis halvendab kannatanu seisundit veelgi. 
  • Esmaabis ei tohi haavale asetada soojuse ärajuhtimist takistavaid salve, õlisid, kreeme ega vahte.
  • Ära määri põletushaavale pantenooli. Pantenool tekitab nahale kiletaolise kihi, mis ei lase kuumusel põletuse kohast väljuda. 
  • Ära määri hapukoort peale. See tundub esialgu tõesti leevendav kuid rasva sisaldavad ained ei juhi kuumust põletuse kohalt välja.  Lisaks tekib oht bakteriaalse koloonia levimiseks (hapukoor soojas keskkonnas!). Põletushaavad aga, nagu kõik teisedki haavad, kardavad bakteriaalset saastumist, mistõttu tuleb jälgida nahal puhtust!

PÕLETUSTRAUMA ON SUURESTI VÄLDITAV.  Ei tohi kaotada ettevaatlikkust ja ohutunnet, õpetage ka lapsi ohte tajuma. Asetage kõik kuumad või keevad asjad laste käeulatusest kaugemale.  

SÜGAVA PÕLETUSE KORRAL ESMAABI 
  • Vabastage põletuskoht riietest (näiteks kuuma veega kaetud särk). Vajadusel võite ka pigistavad riided katki lõigata, et oleks mugavam eemaldada. Eemalda sõrmused, käevõrud
  • Naha külge kinni kleepunud riideid materjale ärge hakake ise ära kiskuma. Kuuma tõrva, pigi, asfaldiga põletuse korral EI TOHI samuti seda proovida maha koorida.
  • Katta põletushaav rohkelt põletuse geeliga (Burnshield®, BurnJel®).
  • Sügava ja ulatusliku põletuse puhul võib liigne jahutamine alajahtumist põhjustada. Ulatusliku ja sügava põletuse korral hoia kannatanut soojas (kasuta käepäraseid asju puhas lina, tekk, termokile). Nahakihi kaotamise tõttu suureneb kehasoojuse eritumine ning tekib kiiresti alajahtumine.
  • HELISTA  112.
KEEMILISE PÕLETUSE KORRAL ESMAABI
  • patsiendil riided seljast, ehted ära; samas vältida iseenda kontaminatsiooni
  • kuiv keemiline aine pühkida enne veega uhtmist põhjalikult maha
  • Uhtuda ära pikaajaliselt veega või füsioloogilise lahusega (20 minutit)
  • neutraliseerivaid aineid ei tohi kasutada
  • edasine haava käsitluse sama, mis tavalisel põletushaaval
  • silmade keemilisi põletusi loputada voolava veega vähemalt 20—30 minutit
  • HELISTA  112.

Põletusvigastustega patsientide raviks paikneb Regionaalhaiglas Eesti ainuke spetsiaalne põletusravi osakond. Laste raskemate põletuste haiglaravi toimub Tallinna Lastehaiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekirurgia osakonnas. 

HINGAMISTEEDE PÕLETUS

Seda võivad põhjustada toksiline suitsugaas ning ka kuum veeaur. Suitsu inhaleerimisele ja/või hingamisteede põletusele viitavad nähud:

  • Näo põletus
  • Näokarvad põlenud (kulmud, ripsmed, vuntsid, ninakarvad)
  • Tahm ninas, suus, must röga
  • Striidor- vilisev hingamisheli
  • Kähe hääl
  • Kõha
  • Kannatanu viibimine põlevas kinnises ruumis
  • Sisustuse/plastiku/polüuretaani põlemine (tsüaniidide teke)
ESMAABI  
  • Aseta kannatanu mugavasse asendisse (poolistuv toetatud selja tagant, kui on teadvusel ning hingamine raskendatud)
  • Helista 112
  • Jälgi seisundit ja hingamist, ning ole valmis elustamiseks.

ÄRA TEE LAPSELE KEEVA VEEGA AURU HINGAMISEKS– see võib põhjustada hingamisteede põletusi. Lisaks võib see põhjustada ohtlike õnnetusi, kui keeva veega pott ümber läheb. Sama kehtib veekeedukannu kohta, ära kasuta seda MITTE KUNAGI lapsele või endale auru tegemiseks. KASUTA AURU TEGEMISEKS INHALAATORIT, mis kasutab selleks jahedat auru. 

PÕLETUSPINNA ARVUSTAMISEL VASTAB PATSIENDI KÄELABA 1%-LE KEHAPINNAST

HELISTA 112 kui

  • I aste põletus on täiskasvanul üle 10%, lastel ja eakatel (65+)üle 5%
  • Keemiline põletus
  • Elektritrauma
  • Põletushaavad on näo, suu ja kaelapiirkonnas
  • Suurte liigeste põletused
  • Sügavad ringjad põletused
  • Põletushaavad on käe, jalalabade või intiimpiirkonnas
  • Sügav põletus (alates IIb)
  • Kannatanu on neelanud alla söövitavat ainet (lisaks helista 16662 esmaabi juhiste saamiseks)
  • Hingamisteede põletusele
  • Vingugaasimürgistus

Väikelaste ja vanurite puhul võib kergete põletuste puhul tegemist olla erakorralise seisundiga, kuna põletuse ajal kaotab keha palju vedelikku ja selle tagajärjel kannatanu seisund halveneb kiiresti. Seetõttu on oluline jälgida lisaks kannatanu üldseisundit ning vajadusel helistada 112 isegi kui põletus pind ei ole suur.