Nikastus ehk distorsioon on liigeskapsli ja seda tugevdavate liigessidemete vigastus. Nikastus esineb kõige sagedamini hüppeliigese ja/või jalalaba väljaväänamisel. Väljaväänamisel tekib liigessidemete ülevenitus, millega võib kaasneda osaline või täielik liigessidemete rebend. Sidemete ülevenitus ja/või rebend põhjustab valu ning turset liigese piirkonnas. Kaasuvalt võib esineda verevalum antud piirkonnas ning liiges ebastabiilsust, mistõttu ei suuda kannatanu vigastatud jalale toetuda keharaskusega.
Hüppeliigese ja labajala väljaväänamine on kliiniline diagnoos ning ei vaja alati röntgen uuringut. Röntgen on hüppeliigesest ja/või labajalast vajalik ainult murru kahtlusel ehk siis kui on täidetud Ottawa kriteeriumid (Ottawa ankle and foot rules) :
- Kannatu ei saa jalale toetuda keharaskusega kohe peale õnnetust ning ei ole võimeline peale vigastust tegema EMOs vähemalt nelja sammu.
- Palpatsioonil ehk katsumisel esineb valulikkus mediaalse ning lateraalse pekse tagumisel küljel või tipus
- Palpatsioonil esinev valulikus V metatarsaal luu piirkonnas proksimaalses osas või lodiluu piirkonnas
Ottawa kriteeriumeid ei saa kasutada neil, kes on joobes, esineb liiga suur turse, et adekvaatselt luud palpeerida või kellel on diagnoositud diabeet. Ottawa kriteeriumi sensitiivsus on 96.4-99.6% murru välistamisel. Röntgen on vajalik ka välise deformatsiooni korral.
Hüppeliigese nihestused on klassifitseeritud kategooriatesse I-III, alustades kõige kergemast ja lõpetades kõige tõsisema vigastusega
- I aste ehk venitus- esinevad mikroskoopiliste rebendid sidemes. Vähene turse ja hellus, minimaalne või mittefunktsionaalne piiratus, ei esine liigese ebastabiilsust. Kannatanu suudab tavaliselt osaliselt toetuda jalale. Võib piirduda elastilise sideme kasutamisega vajadusel paariks päevaks.
- II aste ehk osaline rebend. Kannatanul esineb mõõdukas turse ja valu, esineb mõningane liikuvuspiiratus ja vähene hüppeliigese ebastabiilsus. Jalale keharaskusega toetamine põhjustab valu. Kasutatakse tavaliselt ortoosi, kuid see ei tohiks piirata varast taastumisega alustamist.
- III aste ehk täielik rebend. Esineb väljendunud turse, tugev valu ning verevalum. Jalale ei ole võimalik toetuda keharaskusega, jala liikuvus hüppeliigesest on piiratud ning liigeses esineb mehhaaniline ebastabiilsus. Immobilisatsioon 10 päeva ning mitte toetuda jalale keharaskusega. Käimiseks kasutada karke osalise koormusega, kuni kannatanu kõnnib normaalse kõnnimustriga.
RAVI
Läbi aastate on kasutatud erinevaid akronüüme ravi käsitluses. Neist ehk kõige tuntum ning pikaajalisemalt on kasutuses olnud RICE protokoll alates 1978 aastast. Enamus neist on seni keskendunud vigastuse akuutsele käsitlusele. Uute uuringute ning andmete tulemusena on lisandunud kasutusse mitmeid uusi protokolle, neist kõige uuem PEACE and LOVE, mis hõlmab lisaks kohesele käsitluse ka edasisi soovitusi taastumiseks.
- 1978 a I.C.E.-> R.I.C.E.- rest, ice, compression, elevation ning P.R.I.C.E.-> protect, ice, compression, elevation
- 2012a P.O.L.I.C.E.- protect, optimal loading, ice, compression, and elevation
- 2013a M.E.A.T.- movement, exercise, analgesia, treatment
- 2017a M.O.V.E. -movement, options, vary, ease
- 2019a P.E.A.C.E. and L.O.V.E
P.E.A.C.E. akuutses ehk ägedas faasis- protection, elevation, avoid anti-inflammatories, compression, education and L.O.V.E. subakuutses ehk alaägedas faasis – load, optimism, vascularisation, exercise
KÜLM
Uuemate andmete alusel enam ei soovitata külma peale asetamist pehme koe vigastuste korral. Seni on külma kasutamise eesmärk olnud põletiku, turse ja valu alandamine. Lokaalselt külm põhjustab veresoonte kokku tõmbumist, mis omakorda vähendab verevoolu antud piirkonnas ning süvendab koekahjustuse teket. Lisaks suurendab külm lümfisoontes läbilaskvust ning suurendab koevedeliku kuhjumist ehk turset vigastuse piirkonnas. Seetõttu külma kasutamine halvendab taastumist vigastuse korral. Samas külm omab jätkuvalt valu leevendavat efekti.
2015a tegi RICE protokolli looja Dr.Gabe Mirkin omalt poolt pöördumise, kus ta soovitab kasutada külma peale asetamist 10 min kaupa iga 20 min järel ainult valu leevendamise eesmärgil lühiajaliselt. Tema poolne soovitus oli, et 6h peale vigastust mitte kasutada enam külma kompressiooni.
KOMPRESSIOON ja ELEVATSIOON
Kompressiooni eesmärk on veritsuse ja turse vähendamine. Samas kompressiooni osas pole hea kvaliteediga uuringuid, mis hindaks selle efekti taastumisele. Puuduvad kindlad soovitused- milline on parim kompressiooni meetod, kui tugevalt või kui kaua peaks kompressiooni rakendama.
Elevatsioon eesmärk on turse vähendamine. Jala üles tõstmisel väheneb venoosne pais ning veenidest ära vool nö paraneb. Elevatsiooni osas pole samuti palju hea kvaliteediga uuringuid, mis aitaks hinnata selle efekti taastumisele.
Samas nii kompressioon kui elevatsioon ei halvenda patsiendi paranemise kulgu ning sageli esineb ka platseebo efekt, mis aitab nö paranemisele kaasa. Seetõttu soovitatakse jätkuvalt elevatsiooni ja kompressiooni rakendamist pehme koe vigastuste korral
P.E.A.C.E
esimesed 24-48h. Antud perioodil esineb kõige rohkem valu, veritsust ning põletiku.
P protection – väldi tegevusi ja liigutusi, mis põhjustavad tugevat valu, esimesed paar päeva. Kaitse hüppeliigest uue korduva vigastuse eest. Sõltuvalt väljaväänamise raskusastmest kasutatakse selleks vajadusel elastiksidet, ortoosi või kipsi. Valu peaks olema kõige parem indikaator, millal alusel otsustada kui aktiivselt võib ringi liikuda. Vigastatud jalale võib toetuda osalise keharaskusega, kuni on taastunud tavapärane kõnnaku muster. Seni võib vajadusel kasutada liikumiseks karke.
E elevation- elevatsiooniks võimalusel tõsta jalg südamest kõrgemale.
A avoid anti-inflammatories- erinevad põletiku faasid aitavad parandada kudede kahjustust. Seega mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVR ehk NSAID nagu näiteks ibuprofeen, ketoprofeen) tarvitamine võib mõjutada negatiivselt pikaajalist koe paranemist.
C compression- väline mehhaaniline surve näiteks elastiksidemega aitab limiteerida liigesesisese turse ning koeveritsuse teket.
E education- teavitustöö teostamine, milline on tavapärane paranemise ajaline kulg ning vältida üleliigseid ja asjatuid ravivõtteid. Esimesed 24-48h hõlmab vigastatud piirkonna kaitsmist. Samas tegevused, mis valu ei põhjusta on lubatud. Lihtsalt peab arvestama, et taastumine võib aega võtta vastavalt vigastuse astmele ning üle valu piiri ei tohiks vigastatud jäset liigselt koormata.
L.O.V.E.
72h peale vigastust rakendatav
L load vigastatud jäseme varane liigutamine ning võimlemine. Igapäeva tegevustega võib alustada koheselt kui sümptomid (ehk valu) seda võimaldab.
O optimism- psühholoogilised faktorid nagu katastrofiseerimine, depressioon ning hirm pigem halvendavad patsiendi taastumist. Optimistlike patsientide ootused on seotud paremate tulemustega.
V vascularisation- kardiovaskulaarne aktiivsus ehk aeroobne treening suurendab verevoolu vigastatud piirkonda, parandab füüsilist funktsiooni ning vähendab valuravimite vajadust
E exercise- võimlemine aitab parandada liikuvust, tugevust ning propriotseptsiooni ehk süvatundlikkust (võimet tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata). Kindlasti ei tohiks kannatanul võimeldes esineda tugevat valu. Kergemate nikastuste korral saab tavapäraste tegevuste juurde naasta mõne päeva pärast. Tõsisemate nikastuste korral võib see võtta mitu nädalat.
VALU LEEVENDAMINE
Kuigi PEACE protokolli alusel ei soovitata mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVR) tarvitada, siis üsna tugeva valu korral võib vajadusel ikkagi valuvaigisteid esimestel päevadel võtta. Valu leevendamiseks võib esmalt võtta Paratsetamooli, kui see efekti ei oma, siis juurde võtta näiteks Ibuprofeeni, Ketoprofeeni või Naprokseeni. Antud soovituse all on mõeldud seda, et mitte kasutada valuvaigisteid rutiinselt pikemaajaliselt pehme koe trauma korral.
Praeguste andmete alusel on leitud, et kõige paremaks valu leevendavaks meetodiks on varane liigutamine ning aktiivne taastumine. Seetõttu soovitatakse ägeda valu ning turse taandumisel alustada liigese liikuvust parandavate harjutustega esimesel võimalusel, enamasti 24-48h pärast peale vigastust-
- plantaarflektsioon (hüppeliigese sirutus)
- dorsaalflektsioon (hüppeliigese painutus enda suunas)
- jala ringid
Ortoosi kasutamine piirab liigese liikumise ekstreemsusi aitates ära hoida korduvvigastust, kuid samas võimaldades varakult rakendada osalise keharaskusega jalale toetumist.
NB! Antud soovitused ei kehti III astme ehk täieliku liigese sideme rebendi või luumurru korral. Sellisel juhul tuleb kindlasti küsida konkreetseid soovitusi oma raviarstilt (traumatoloogilt, taasturaviarstilt) ja füsioterapeudilt.
Kasutatud kirjandus:
Väga hea ja mahukas ülevaade artiklitele, mis antud teemal tehtud. Neid, keda antud teema huvitab, siis saavad siit juurde lugeda. Lõpus on ka tabel kõikide artiklitega, mis üldse on antud teemal tehtud-
https://thesportjournal.org/article/the-r-i-c-e-protocol-is-a-myth-a-review-and-recommendations/
Dr Gabor Mirkini pöördumine, kus ta ei soovita rutiinselt enam külma kasutamist
https://drmirkin.com/fitness/why-ice-delays-recovery.html
https://blogs.bmj.com/bjsm/2019/04/26/soft-tissue-injuries-simply-need-peace-love/