SÜNKOOP on meditsiiniline termin, mida kasutatakse MINESTAMISE kirjeldamiseks. Minestamine on lühiajaline kiire algusega teadvuskaotus koos kogu keha lihastoonuse langusega, millele järgneb teadvuse spontaanne ning täielik taastumine. Enamasti ei kesta see üle 5 minuti. Minestamine on väga levinud tavapopulatsioonis, kuid enamasti kogeb inimene seda korra elu jooksul. Ligikaudu 30% esineb mingil perioodil elus vähemalt ühe korra minestamist. Enamasti pole tegemist eluohtliku haiguse tunnusega.
Minestamisele võivad eelneda sümptomid. Neid nimetatakse presünkoobiks
- Pearinglus
- Silme ees läheb mustaks
- Kõrvus kohiseb
- Jäsemetes on sipelgate jooksmise tunne (paresteesia)
- Kahvatu, külm higi
- Iiveldus
- Pulss kiire ja niitjas, hingamine pindmine;
- Tasakaalukadu kukkumiseni
Minestamise korral kannatanu taastub üsna kiirelt ilma ravita või meditsiiniline sekkumiseta, kuid teadvuse kaotuse ajal võib kannatu saada vigastusi kukkumisel. Ligikaudu 35% võivad ennast kogemata vigastada minestamise käigus, enam ohustatud on vanemaealised. Vanemaealistel ning südamehaigustega inimestel võivad korduvad sünkoobid olla hoiatussümptomiks tõsisema südamerütmihäire osas ning nad võiks pöörduda arsti poole kiiremas korras lisauuringuteks.
PÕHJUSED
Minestamine on põhjustatud mööduvast aju verevarustushäirest. Täpsemalt hapniku rikas veri ei jõua mingil põhjusel ajuni ning sellele järgneb lühike teadvuskaotus episood. Enam levinud põhjused on
- Vasovagaalne sünkoop, see on kõige levinum põhjus ning enamasti esineb noortel. Sellise reaktsiooni teket võivad aktiviseerida füüsiline või psühholoogiline stress, vedelikupuudus, veritsus, valu. Teatud juhtudel võib selleks on emotsionaalne reaktsioon näiteks hirm valu ees, liigselt kuum keskkond, vere nägemine või tugev valu. Südametöö aeglustub üsna järsult ning veresooned laienevad tekitades vererõhulanguse kehas. See omakorda põhjustab vähenenud verevoolu ajus ning sellele järgneb teadvuse kaotus. Kui inimene kukub pikali või ta pannakse horisontaalsesse asendisse, siis taastub verevool ajus ning veidi aja pärast taastub teadvus. Tavaliselt vasovagaalsele sünkoobile eelnevad hoiatus sümptomid nagu pearinglus, kuumatunne, külmatunne, iiveldus, kahvatu nahk, silme eest mustaks minemine, kõrvus kohin ning rohke higistamine. Teadvuskadu võib püsida kauem kui vererõhk püsib madalana pikalt.
- Ortostaatiline hüpotensioon. Hüpotensioon tähendab madalat vererõhku ning ortostaatiline hüpotensioon tähendab seda, et madal vererõhk tekib kui inimene seisab püsti või tõuseb istuma. Gravitatsiooni tõttu liigne kogus verd jagatakse laiali alakehale põhjustades vähenenud verevoolu ajupiirkonnas ning seeläbi minestamist.
- Südame probleemid. Täpsemalt muutused südametöö rütmis või sageduses võivad põhjustada minestamist. Selliseid südametöö muudatusi nimetatakse rütmihäireteks ning need vajavad üldjuhul meditsiinilist sekkumist. Siinusbradükardia tähendab normist madalamat südame löögisagedust. Meditsiiniliselt ohtlikuks on alla 35x min. Selleks, et teadvuskaotus sellistes tingimustes tekkiks on vajalik nii öelda paus südamelöökide vahel vähemalt 6-10 sekundit. Ventrikulaarne tahhükardia (VT). Tahhükardia on kiire südame löögisagedus. Ventrikulaarse tahhükardia korral on küll südame sagedus liiga kiire vatsakestes ning süda ei pumpa efektiivselt ning seetõttu ei jõua hapnikurikas veri aju piirkonda. Inimestel kellel on VT paigaldatakse kardioverter-defibrillaatorid ning osadel teostatakse ablatsioon ( ravi protseduur). Supraventikulaarne tahhükardia korral sünkoobid on pigem harva. Võib tekkida ainult siis on südame töö on eriti kiire. Põhjuseks on lisajuhtetee südames, mida saab ravida ablatsioonravi. Südame probleem võib tähenda ka häireid südame struktuuris, mis takistab adekvaatset verevoolu nagu näiteks hüpertroofiline kardiomüopaatia ning aordi stenoos.
Minestamise põhjuseks võivad veel lisaks olla
- Madal veresuhkur
- Hüperventilatsioon ehk sage sügav hingamine (võib esineda paanikahoo korral)
- Krambihoog
- Vedeliku või verekaotus eriti levinud vanemaealistel.
- Ravimid mis võivad mõjutada vererõhku antidepressandid, vererõhuravimid ning südameravimid, teatud narkootilised valuvaigistid, diureetikumid (vee eritumist soodustav aine)
- Haigused mis mõjutavad närvisüsteemi teatud osasid, mis vastutavad vererõhu hoidmise eest kindlal tasemel. Parkinson, diabeet, amüloidoos
- Rasedus
- Alkohol põhjustades veresoonte laienemist ning seeläbi alaneb lühiajaliselt vererõhk ning lisaks on alkoholi diureetiline toime (ehk vee eritumist suurendav aine)
- Mürgistus/üledoos (nõelteravad pupillid võiks mõelda võimalikule üledoosile)
ESMAABI
- Minestus võib muutuda eluohtlikuks, kui inimene ei saa kukkuda (lamada ) ja jääb mingil põhjusel püsti või istuma!
- Aseta kannatanu pikali kui ta juba ei ole seda
- Vabasta pigistavatest riideesemetest (lips, vöö, krae)
- Kasutada võib nuuskpiirituse ühekordset sissehingamist
- Võimalusel kogu infot sündmuskohal viibijatelt
- Võimalusel ning vajadusel taga värske õhu juurdevool
Oluline on eristada sünkoopi südame äkksurmast, kuna südame äkksurma korral esineb samuti järsk teadvuskadu aga äkksurma korral on vajalik kohene meditsiiniline elupäästev abi. Selleks hinda patsiendi elulisi funktsioone. Ideaalis võiks see aega võtta vähem kui 10sek
- Teadvus (kas abivajaja on äratatav, avab silmi ja/või vastab häälele, puudutamisele)
- Ava hingamisteed ning kontrollli hingamist (kas on olemas nähtavad ja kuuldavad hingamisliigutused ja helid).
- Vereringe (kas esineb nähtavaid verejooksusid, milline on jume)
Minestamise korral ning trauma tunnuste puudumisel asetatakse kannatanu šokiasendisse ehk tõstetakse jalad 30-60◦ kuni 10 minutiks või kuni seisundi paranemiseni. NB! Jalgade tõstmine ei tohi põhjustada valu, sel juhul jäetakse see manööver tegemata. Kui lähed kannatanud kaugemale või jätad ta üksi, siis aseta ta eelnevalt stabiilsesse külili asendisse
MIDA TEHA EI TOHI
- Ära proovi panna kannatanut istuvasse asendisse
- Ära hoia kannatanut püsti
- Ära vala ega pane minestanud inimesele midagi suhu
ENNETAMINE
Vasovagaalne sünkoobi puhul kui tekivad juba presünkoobi sümptomid või esinevad minestamist esile kutsuvad stressreaktsioonid, siis võiks võimalusel ennetavalt juba pikali heita ning jalad üles tõsta.
Kasutada võib ka vastusurve manöövreid
- Rusikas kätte hoidmine ning pingutamine, võib kasutada ka stressipalli
- Jalgade pumpamine
- Jalgade ristamine samal ajal kui pingutate lihaseid, kõhtu ning tuharaid
Need ei pruugi täielikult ära hoida, kuid võivad anda aja pikendust kuni saate pikali asendisse minna
Ortostaatilise hüpotensiooni puhul treenimine
- Kompressioonsukkade kandmine
- Jalalihaste pingutamine enne püsti tõusmist
- Püsti tõusmine järk järgult
- Vahel piisab kui suurendada vedeliku ning soolade koguse tarbimist
Kutsu kiirabi kui …
- Minestanul ei taastu teadvus
- Ärkamise järel esineb jätkuvat teadvusehäire/segasusseisund
- Minestusega kaasnes trauma
- Minestus+ väga tugev peavalu
- Minestus + insuldi sümptomid
- Minestus+ valu rinnus
- Minestus+ tugev valu seljas/ kõhus vanemaealisel patsiendil
- Minestus+ pupillide erinevus (üks on kitsas ning teine lai, või mõlemad on kitsad-nõelteravad)
- Pöördu arsti poole läbivaatuseks ja ravi saamiseks:
- Noortel tervetel inimestel ei vaja ühekordne minestus alati arstiabi.
- Kesk- ja vanemaealised peaksid konsulteerima pärast minestushoogu kindlasti perearstiga, et välistada tõsisemate haiguste olemasolu.
- Minestushood on korduvad
- Minestushood tekivad füüsilisel koormusel
