KUUMARABANDUS, -KURNATUS JA -KRAMP

Normaalne kehatemperatuur püsib 36-38 kraadi vahemikus tänu kehatemperatuuri reguleerivatele mehhanismidele. Keha kuumeneb üle, kui need mehhanismid enam ei tööta või ei suuda oma tööd teha efektiivselt kuumas väliskeskkonnas. Teisisõnu soojuse ära andmine kehast on raskendatud. Tüüpilised näited väike lapse viibimine suletud autos päikese käes, raske füüsiline töö/trenn kinnises soojas ja niiskes ruumis, saunas leiliga liialdamine ning väikelapse paksu teki all hoidmine kõrge kehatemperatuuriga. 

Kõrgest välitemperatuurist tingitud seisundid jagatakse vastavalt raskusastmele järgnevalt KUUMAKRAMP-˃KUUMAKURNATUS-˃ KUUMARABANDUS

KUUMAKRAMBI korral on kehatemperatuur 37-39 kraadi ning soojus eraldavad ja kehatemperatuuri reguleerivad mehhanismid on korras. Esineb tugevalt koormatud lihaserühmades, näiteks sääremarja, käe- ja kõhulihaste, valulik kramp, mis kestab 1-3 minutit. Põhjuseks on suur vedelikukaotus koos sooladega (ehk higistamine). Tekib tavaliselt kui kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Sellisel juhul tuleks juua elektrolüüte sisaldavaid vedelike (mineraalveed, valmis elektrolüütide lahused) ja vajadusel võtta valuvaigistit. Ei vaja üldjuhul meditsiinilist sekkumist. 

KUUMAKURNATUSE korral on kehatemperatuur ˂40 kraadi. Kuumakurnatust põhjustab rohkest higistamisest tekkinud vedelikukadu. Koos vedelikuga kaotab kannatanu organismist vajalikke soolasid, eriti naatriumsoolasid. Kuumakurnatuse puhul esinevad sümptomid:

  • Normaalne või veidi kõrgem kehatemperatuur
  • Südamepekslemine ja vererõhulangus-pulss võib olla kiire ning nõrk
  • Tugev higistamine
  • Janu, suukuivus
  • Lihaskrambid
  • Peavalu, pearinglus
  • Minestustunne, peauimasus
  • Nõrkus, väsimus
  • Iiveldus ja oksendamine
  • Püsti tõustes või istuma tulles  sümptomid süvenevad ning 
  • võib esineda lühiajalist teadvuskaotust (minestamist)

Kergematel juhtudel piisab kohapeal antud esmaabist (vt ESMAABI lõiku) ning kaebused kaovad mõne tunni jooksul. Raskematel juhtudel on vajalik taastada vedelikke ja soolade tasakaal meditsiinilise sekkumise teel (vt MILLAL KUTSUDA KIIRABI lõiku) . Kuumakurnatus ei ole eluohtlik, kui on võimalik kannatanu maha jahutada 30 minuti jooksul. Kui kuumakurnatus areneb kuumarabanduseks on tegemist juba eluohtliku seisundiga

KUUMARABANDUSE puhul on tegemist eluohtliku seisundiga, kus kannatanu kehatemperatuur on üle  40 kraadi. Keha kuumeneb üle ning ei suuda tagada normaalset kehatemperatuuri. Kahjustada saavad mitmed organid, eriti kesknärvisüsteem ehk aju. Suremus on 10%. Prognoos on seda halvem, mida kauem ja kõrgema temperatuuri keskkonnas kannatanu on.  Kuumarabandus võib tekkida nii sise- kui välitingimustes. Vajalik on kohene kehatemperatuuri alandamine.  Kuumarabanduse korral ei tohi kannatanule anda paratsetamooli ega aspiriini, sest see võib süvendada organkahjustuse korral maksa ja neerupuudulikkust.

Kuumarabanduse korral esinevad sümptomid
  • Kannatanu enam ei higista (vedelikupuudus on nii väljendunud, et pole mida higistada)
  • Kehatemperatuur üle 40 kraadi
  • Kuiv, punetav ja kuum nahk
  • Kiire ning pindmine hingamine
  • Iiveldus
  • Lihaskrambid jäsemetes ja kõhus
  • Väljasirutatud, jäigad ning pinges lihased
  • Tugev valu üle kogu keha
  • Südamepekslemine, rütmihäired, madal vererõhk
  • Ebatavaline/kummaline ja/või agressiivne käitumine
  • Segasusseisund, häiritud kõne, probleeme koordineeritud liigutustega
  • Teadvushäire-˃ krambihoog-˃ kooma (ei vasta, ei reageeri häälele ega valule)

KUUMARABANDUSE SÜMPTOMID ON TÄISKASVANUTEL JA LASTEL SAGELIS SAMASUGUSED, KUIGI LAPSED VÕIVAD MUUTUDA KA LISAKS LOIUKS JA UNISEKS.

KES ON OHUSTATUD 
  • üle 75.a 
  • väikelapsed
  • rasedad ja imetavad emad
  • ülekaalulised
  •  töötamine, treenimine, füüsiline koormus kuumas ja niiskes väliskliimas
  • alkoholi liigatarvitamine või alkoholi võõrutusel
  • krooniliste haigustega (südamehaiged, suhkruhaiged)
  • teatud ravimite tarvitamisel ( antipsühhootikumid, antidepressandid, diureetikumid)
  • narkootikumide tarvitamisel (amfetamiin, ecstasy, LSD, kokaiin)
ESMAABI
  • Vii kannatanu jahedasse ja varjulisse keskkonda 
  • Aseta pikali, pea kergelt tõstetud 
  • Eemalda pealisriided
  • Teadvusel kannatanule anna jahedat juua  väikeste lonksudega (kõige paremini sobivad 0,1% soolased vedelikud-värska, borjom aga igasugune vedelik on sobiv v.a alkohol)
  • Jahuta nahka- tee nahk veega märjaks ning lehvitage talle tuult
  • Aseta jahedad (jääkülma veega märjaks tehtud)  käterätid või jääkotid kaenla alla, kubeme piirkonda ja kukla taha
  • Aseta laubale ja kuklale märg jahe käterätt
  • Ole kannatanu juures ning jälgi teda
  • Teadvuskaotuse korral keera kannatanu stabiilsesse küliliasendisse. 
HELISTA 112 JA KUTSU KIIRABI KUI
  • Peale esmaabi andmist ja jahutamist 30-60 min jooksul kannatanu seisund ei parane või halveneb
  • Ei esine higistamist ning keha temperatuur jätkab tõusmist
  • Kehatemperatuur on üle 39 kraadi 
  • Esineb hingamishäire (kiire ja pindmine hingamine, hingamissagedus ˃25 x min)
  • Krambihoog
  • Teadvusseisundihäire, ei ole äratatav ning ei reageeri valule (kooma)
ENNETAMINE
  • Füüsilist tööd või trenni tehes joo vedelike või tee sagedasti puhkepause jahedas/varjus
  • Jahuta ennast jaheda veega (dušš, vann, ujumine)
  • Kanna sobivat riietust, heledat värvi riided või hingavast materjalist (nt linane)
  • Pritsi vett üle keha või tee riided vahepeal niiskeks
  • Väldi päikese käes olemist võimalusel vahemikus kella 11-15ni 
  • Väldi liigset alkoholi  tarvitamist (kui jood, joo vähemalt 2-3 korda sama suur kogus vett/mineraalvett kõrvale)
  • Väldi intensiivset füüsilist koormust

 

Allikas 

https://www.nhs.uk/conditions/heat-exhaustion-heatstroke/

https://www.globalfirstaidcentre.org/hyperthermia/