Insult on raske invaliidistuv ajuhaigus, mis tekib äkki ning mõjutab kogu organismi. Võib tekkida aju veresoone sulgumisest või aju veresoone lõhkemisest. Kahjustatud aju osa verevoolu vähenemine või lakkamine põhjustab osalise ajutegevuse häire. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Insult on ülemaailmselt üks peamisi invaliidsuse põhjuseid. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4000 inimese. 55-64a hulgas iga 200nes, 65-74a hulgas iga 125nes, 75-84a hulgas iga 50nes ning 85aastaste hulgas iga 35nes.

Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel.  Insuldi sümptomid sõltuvad kahjustuskolde asukohast ja suurusest ning milline oli isiku eelnev üldine tervislik seisund. Ka halvatuse ulatus võib olla väga erinev: täielikust liikumatusest kuni vähese nõrkuseni. Kui ajukahjustus on väga suur või haarab elutähtsaid keskusi ajus, võib haige surra. 

SÜMPTOMID

Insuldi äratundmisel piisab, kui esineb kasvõi üks nimetatud tunnustest.  Helistage kohe 112

  • Ühe näopoole halvatus (pool nägu ei kuula sõna või on viltu nö)
  • Ühe kehapoole tuimus (ühes kehapooles on surinad, nahk tundub võõras, ei saa jäset üles tõsta või hoida üleval)
  • Häiritud kõne (raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel)
  • Neelamishäire
  • Põhjendamatu nägemishäire (raskusi asjadele fokuseerimisel, topeltnägemine )
  • Tasakaaluhäire ja kohmakus (äkiline peapööritus ja raskusi tasakaalu hoidmisel)
  • Väga tugev peavalu (äkiliselt tekkiv uut tüüpi peavalu)
TIA

Transitoornse isheemilise ataki korral esinevad insuldiga sarnased sümptomid (nn mini-insult), kuid nad kestavad lühikest aega (mõnest minutist paari tunnini) ning siis mööduvad. Kuigi TIA ei põhjusta pikaajalisi sümptomeid on tegemist nii öelda hoiatussümptomitega ning neil inimestel on kordades kõrgem risk insuldi tekkeks. See tähendab, et isegi sümptomite möödudes tuleks kutsuda kiirabi või võtta ühendust oma arstiga. 

RAVI

Peale insuldi sümptomite tekkimist on võimalik teostada haiglas ajuveresoontes oleva trombi lõhustamist ehk veenisisest trombolüüsi. Trombolüüsi eesmärgiks on kahjustud ajukoes verevool taastada, et ära hoida närvirakkude pöördumatu kahjustus. Seda saab teha, kui on möödas vähem kui 4,5h ning aeg hakkab „tiksuma“ insuldisümptomite tekkest.  Seda tehakse juhul, kui protseduurile pole vastunäidustusi. Insuldi kahtluse korral kutsu kiirabi kohe. Mitte ära oota, et sümptomid mööduks iseenesest, sest niimoodi saab aeg trombolüüsi kellal kiirelt otsa.

ENNETUS

Insuldi tekkeks vajalikud eeldused kujunevad aastatega. Neid haigusi ja elustiili iseärasusi nimetatakse riskifaktoriteks. 

  • Kõrge vererõhk. Kontrollige regulaarselt oma vererõhku. Kõrge vererõhu ravi vähendab nii insuldi kui ka südamehaiguste riski.
  • Suhkrutõbi ehk diabeet. Ravimata suhkurtõbi võib kahjustada veresooni ja soodustada ateroskleroosi teket.
  • Südame rütmihäired. Sageli on insuldi põhjuseks südame kodade virvendusarütmia („süda on rütmist väljas“), mille tõttu võivad ebakorrapärase rütmiga südames tekkida trombid, mis võivad põhjustada aju veresoonte ummistusi. Selle ennetamiseks määratakse südame kodade virvendusarütmiaga verd vedeldavad ravimid, mis vähendavad insuldiriski ligi 70%. Rütmihäirete varajaseks  tuvastamiseks katsuge regulaarselt  oma pulssi! Kui teil on kahtlus, et süda on kasvõi lühiajaliselt “rütmist väljas”, siis pidage kohe nõu oma perearstiga. Normaalne südame löögisagedus peaks jääma vahemikku 60-90 korda/minutis.
  • Kõrge kolesteroolisisaldus veres. Liigne kolesterool kuhjub veresoontes, mistõttu tekib „lubjastus“ ehk kolesteroolinaast ning halveneb verevool. Lisaks võib kolesteroolinaast veresoone seina küljest lahti tulla ja veresoone ummistada.
  • Ülekaal ning toitumine. Insuldiga seotud riske suurendab ka halvast toitumisest tõusev kehakaal ja hooletu mürkainete tarbimine.
  • Alkoholi liigtarbimine. Liigne alkoholi tarbimine suurendab insuldi tekke riski, sest see tõstab vererõhku.
  • Suitsetamine. Suitsetamine kahekordistab insuldi riski, sest see soodustab veresoonte lubjastumist ja trombide teket. Suitsetamisest loobumine vähendab insuldi riski olenemata sellest, kui vana te olete ning kui kaua olete suitsetanud. Uuringud näitavad, et insulti haigestumise risk langeb peale suitsetamise maha jätmist.
  • Kehaline aktiivsus. Mõõdukas kehaline aktiivsus (jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, kehaline töö, reibas kõnd) langetab nii insuldi kui südamehaiguste riski. Regulaarne füüsiline aktiivsus alandab vererõhku, tasakaalustab vere rasvasisaldust ja parandab insuliini ainevahetust.

 

Kasutatud allikas 

https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/11-insult