Meningiit on aju ning seljaaju ümbritsevate kudede ehk ajukelmete põletik. Tekib tavaliselt kui kehas kuskil on põletik ning bakterid või viirused liiguvad läbi vere ajukelmetele.  Vastavalt tekitajale jaotatakse meningiit :

  • BAKTERIAALSEKS EHK MÄDASEKS MENINGIIDIKS
  • VIIRUSLIKUKS EHK ASEPTILISEKS MENINGIIDIKS

Meditsiiniliselt on vajalik koheselt sekkuda, kui tegemist on BAKTERIAALSE MENINGIIDIGA, sest  see võib põhjustada kurtust, ajukahjustust, spastilisi jäsemed, jäsemete  halvatust, epileptilise hooge ning isegi surma ( <5% esinemissagedus). Isegi kui patsient terveneb bakteriaalsest meningiidist võivad tal jääda pikaajalised tüsistused. Tavaliselt alustatakse antibiootikum raviga enne kui diagnoos on kinnitunud, sest tüsistuste tekkeriski suureneb iga viivitatud tunniga. Kui hiljem selgub, et tegemist on viirusliku meningiidiga, siis antibiootikum ravi lihtsalt lõpetatakse vajadusel ära.

MÄDANE EHK BAKTERIAALNE AJUKELMEPÕLETIK ON ÜKS RASKEMAID HAIGUSI, seetõttu on väga tähtis jälgida patsiendi tervislikku seisundit, raske haiguse sümptomid kohe ära tunda ja kutsuda kiiresti abi. Kahjuks on bakteriaalsel ja viiruslikul meningiidil sümptomid üsna sarnased.  Selleks, et meningiiti diagnoosida ning eristada, kas tegemist on bakteriaalse või viirusliku meningiidiga tehakse seljaajuvedeliku punktsioon. Selle käigus viib arst nõela seljaajukanalisse ja eemaldatakse väike kogus seljaajuvedelikku. Mikroobi kindlakstegemine on oluline õige antibiootikumravi määramiseks. Külvi vastus saabub umbes 24-48h-ga. KT uuring alati ei tehta, kuid vahel tehakse et välistada veritsust ajus enne seljaajuvedeliku punktsiooni

Viiruslik meningiit on vähem tõsine ning üldjuhul ei põhjusta  ajukahjustust ega surma. Tavaliselt enamus patsiente paranevad täielikult. Paranemine võtab aega ligikaudu nädala kaks, kuid väsimus, ärritatavus, keskendumisraskused, lihasnõrkus ning tasakaaluhäired võivad kesta nädalaid. Viiruslikule meningiidile ei ole ravi, ravi on toetav ehk sümptomaatiline

Sagedasemad bakteriaalse meningiidi tekitajaid: 
  • Streptococcus pneumoniae levib enamasti kontaktnakkusena, riskigrupiks on väikesed lapsed ja vanemad inimesed. Ajukelmetele sattunud S. Pneumoniae põhjustab pikaajalist palavikku, neuro-sensoorset kurtust, hüdrotsefaaliat ning teisi kesknärvisüsteemi tüsistusi. Antud tekitaja vastu on võimalik ka ennast vaktsineerida. Küsi lisainfot perearstilt
  • Neisseria meningitidis kandub edasi piisknakkusena ning kõige sagedamini haigestuvad imikud ja väikelapsed. N. meningitidis põhjustab petehhiaalset (punktikujuline nahaalune verejooks) või purpur löövet. Väga kõrge suremusega.
  • Haemophilus influenzae tüüp b põhjustatud meningiit levib piisknakkusena ning esineb enamasti lastel, kes pole antud patogeeni vastu vaktsineeritud. Muidu on H.Influenzae vastu vaktsineerimine riiklikus kavas alates 2005. a septembrist.
  • Streptococcus agalactiae põhjustatud meningiit esineb sagedamini vastsündinutel, põhjustades erinevaid kesknärvisüsteemi häireid. Sümptomite hulka kuuluvad palavik, peavalu, kange kael ja segadus.
  • Listeria monocytogenes poolt põhjustatud meningiit esineb sagedamini vastsündinutel, immuunpuudulikkusega lastel ja rasedatel naistel. L. monocytogenes põhjustab lihas-, selja-, pea- ja kurguvalu ning palavikku. L. monocytogenes põhjustatud meningiidi sümptomid sarnanevad gripile, mistõttu on diagnoos tihtipeale hiline.
  • Escherichia coli K1 tüvede poolt põhjustatud meningiit esineb peamiselt vastsündinutel ja imikutel. Enamik liikvoris tuvastatud E. coli tüvedest kannavad K1 antigeeni, millel on oluline roll immuunsüsteemi vältimises. Lisaks meningiidile põhjustavad E. coli K1 tüved ka vastsündinute ja imikute baktereemiat.

Viirusliku meningiidi sagedaseim põhjustaja on enteroviirused (levik juunist-oktoobrini).

Sümptomid

Meningiidi algus võib kulgeda erinevalt. Bakteriaalne meningiit algab tavaliselt järsult ning patsiendi seisund võib halveneda paari tunniga.  Peamised sümptomid täiskasvanutel ja lastel, mis võiks meningiidile viidata

  • Kõrge palavik
  • Peavalu
  • Kuklakangestus (lõuga ei anna rinnale painutada)- enam levinud tunnus lastel ja täiskasvanutel, mitte imikutel

Kaasuvad võimalikud sümptomid:

  • Iiveldus ja oksendamine
  • Teadvushäire, raskesti äratatav, segasusseisund
  • Silmade valguskartlikus
  • Lööve (petehhiaalne, purpura)-peale vajutades lööve ei kao ära
  • Krambihood

Kuid meningiidile võib eelneda ka ülemiste hingamisteede nakkusnähtud ja mittespetsiifilised sümptomid.

  • Palavik
  • Üldine väsimus ja lihasvalu
  • Kurguvalu, ülemiste hingamisteede infektsiooni nähud
  • Kõhuvalu
  • Lümfisõlmede suurenemine

ANTUD SÜMPTOMID EI OLE OMASED MENINGIIDILE, KUID VÕIVAD SELLELE EELNEDA. Sellisel juhul võivad meningiidile iseloomulikud tunnused ja sümptomid kujuneda välja alles paari päevaga

Imikutel võib esineda

  • Lõgeme kummumine
  • Ärrituvus, rahutu
  • Loid, raskesti äratatav, letargiline
  • Toidust keeldumine
  • Oksendamine, kõhulahtisus
  • Lööve
  • Epileptilised hood
  • Sageli ei talu haiged lapsed tugevaid helisid, neil esineb valguskartust ja puutehellust, mistõttu laps ei taha, et teda puudutatakse.

Pöördu arstile koheselt kui sul on

  • Palavik, peavalu ja kuklakangestus ( sa pole võimeline pea ette painutama, et panna lõug vastu rinda)
  • Teadvushäire, raskesti äratatav
  • Krambihoog
  • Koos palaviku ja peavaluga esineb petehhiaalne lööve

 

Ravi

Seega bakteriaalse meningiidi ravi on veeni kaudu manustatav antibiootikum nii varakult kui võimalik.  Viiruslikule meningiidile ei ole ravi. Ravi on toetav ehk sümptomaatiline:

  • Rahurežiim
  • Piisav vedelike joomine
  • Valu leevendamine ja palaviku alandamine vajadusel Näiteks Ibuprofeeni ja Paratsetamooliga

 

 Ennetus

Teatud faktorid võivad suurendada riski nakatuda bakteriaalsesse meningiiti.

  • kokkupuude meningiiti põdeva isikuga
  • hiljutine infektsioon (kõrv, põskkoobas)
  • reis piirkonnas kus meningiit on levinud (sub sahara aafrika)
  • hiljutine raske peatrauma
  • immuunsüsteemi probleemid
  • kõrvaimplantaat ning teatud anatoomilised eripärad.

Ennetamiseks:

  • Vaktsineerimine- Pneumokokk, Meningokokk, Haemofilus influenza tüüp B
  • Viiruslike meningiitide ennetus- vaktsineerimine lastehalvatus, gripp, tuulerõuged, leetrid, mumps vastu
  • Kodus leviku piiramine, kui kellegil on meningiit
  • Teatud juhtudel palutakse lähedastel ennetuslikult antibiootikume võtta ab ravi?