Peatrauma lastel

Peatrauma võib olla tugevam löök vastu pead liikuva objektiga või kukkumine mõõdukalt kõrguselt vastu tugevat pinda. Lapse aju on kõige haavatavam esimesed kuus aastat. Peatraumade arv on viimastel aastakümnenditel tõusnud.

Tugeva jõuga traumade korral on kõrgem risk ajuvigastuse tekkeks peatrauma korral

  • Suurel kiirusel liiklusõnnetused
  • Kukkumised kõrgustest
  • Löök vastu pead kiirelt liikuva, raske või terava objektiga (kuul, golfi pall, nuga)
  • Väärkohtlemine (nagu näiteks imiku raputamine)

 

Peatrauma puhul esinevad sümptomid
  • Punetus, paistetus või sinikas peapiirkonnas.
  • Teadvuskaotus- ligikaudu 5% kerge peavigastusega lastest võib esineda lühiajaline teadvuskaotus, tavaliselt kestvus alla minuti
  • Peavalu esineb kuni 45% -l, peale peatraumat. Lapsed, kes veel ei räägi võivad olla tavapärasest jonnikamad või ärritunud.
  • Oksendamine- ligikaudu 10% oksendab vähemalt ühe korra peale traumat.
  • Krambihoog- esineb alla 1%-l koheselt peale traumat. Pigem viitab raskele ajukahjustusele ning vajalik on KT uuring peast.

Konkusioon ehk peapõrutus terminit kasutatakse kergemat sorti traumaatilise ajuvigastuse kirjeldamiseks. See on ka kõige sagedamini esinev peatrauma liik (80% peatraumadest). Kõige sagedasemad sümptomid, mis esinevad esimeste tundide jooksul peapõrutuse korral on

  • Segasus
  • Amneesia (ei mäleta traumaga seoses juhtunud sündmusi)
  • Peavalu
  • Oksendamine
  • Peauimasus.

Laste kerge peatrauma sümptomid ja nende möödumine on väga erinev. Mõnel lapsel kaovad kaebused paari päevaga, teistel võtab taastumine rohkem aega. Enamus lapsi paraneb täielikult 3−4 nädala jooksul. Enamus lapsi ei vaja kergema peapõrutuse korral radioloogilisi uuringuid, kuna risk ajuvigastuseks on väga väike. Ebavajalike radioloogiliste uuringute tegemine lastel suurendab nende kiirguskoormust. Radioloogilise uuringu vajaduse üle otsustab arst, kui ta on lapse üle vaadanud.

Teatud juhtudel ei pruugi esialgu selge olla, kas on vaja täiendavaid uuringuid. Sellisel juhul rakendatakse vaatlus taktikat ning last jälgitakse EMOs järgmised 6h, et näha kas lisandub uusi sümptomeid või kas lapse üldseisund halveneb. Lapsed, kes on heas üldseisundis 12h peale traumat, neil on väiksem risk raske ajuvigastuse tekkeks.

Sümptomid, mille korral pöörduda arstile või helistada kiirabi
  • Korduv oksendamine, üle 3 korra
  • Krambihoog
  • Teadvuskaotus
  • Püsiv või tõsine mälukaotus
  • Peavalu, mis on väga tugev või süveneb ajaga
  • Muutused lapse tavapärases käitumises (raskesti äratatav, süvenev uimasus jne)
  • Tasakaaluhäired ning ebakindel kõnnak
  • Segasusseisund, teadvus on häiritud või kõne on muutunud puterdavaks
  • Pearinglus mis ei möödu ning süveneb
  • Kõrvast või ninast eritub vesist vedeliku või verd peale traumat
  • Kui laps on noorem kui 6 kuud
  • Lõgeme väljakummumine imikutel
  • Haavast verejooks ei lõpe, peale surve avaldamist haavale vähemalt 10 min
  • Kukkumine oli 1-1,5m kõrguselt või kõrgemalt
  • Löök oli kiiret liikuva objektiga või suurema jõuga trauma
  • Füüsilisele väärtkohtlemise viitavad tunnused
  • Kui lapsevanem on mures ning laps käitub tavapärasest teisiti
Sümptomid, mille pärast ei pea muretsema
  • kerge peavalu
  • kerge iiveldus
  • isu vähenemine
  • halb tuju
  • jonnimine
  • keskendumisraskused
  • kergemad unustamised
  • väsimus ja halvenenud uni

Need kaebused taanduvad enamasti mõne nädala jooksul. Harva kulub selleks ka mõni kuu. Kui Te olete mures ning soovite arsti nõu, siis soovitame võtta ühendust oma perearsti/lastearstiga plaanilises korras.

Esmaabi
  • Viibige traumajärgselt vähemalt 14h koos lapsega. Ideaalis võiks last jälgida 32h.
  • Rahulik ning säästev režiim, see tähendab väiksem füüsiline ning emotsionaalne koormus
  • Lapse enesetunde kohta küsige avatud küsimusi: nt kuidas sa end tunned?, et lapse peegeldaks oma tegelikku seisundit.
  • Laps võib magada. Eriti kui on tavapärane lõunauinaku aega
  • Laps võiks lamada nii, et peaosa oleks tõstetud.
  • Paistetuse korral asetada vigastuse peale külma 20minutiks.
  • Jääkoti ei tohi panna otse nahale. Jääkott katke riidega
  • Jälgige last ning ka tema käitumist

Süüa ja juua võib eriliste piiranguteta. Rõhutage noortele, et alkohoolseid jooke ei tohi tarvitada vähemalt kolm päeva pärast traumat. Vältida energiajooke (häirivad und). Mitte anda uinuteid või und soodustavaid ravimeid.  Kerge peavalu korral Paratsetamool 15mg x kaal (kg) vajadusel kuni 3-4 x päevas. 

Oluline on vältida uusi traumasid, eriti enne eelneva trauma sümptomite kadumist ja täielikku tervenemist.

Ohusümptomid

Lapse jälgimisel kodus, kui tekivad järgmised kaebused 24 tunni jooksul, siis pöörduge EMOsse või kutsuge kiirabi.

  • Teadvuse häire – nt kui lapsel on raske hoida silmi lahti;
  • Segadusseisund – nt kui laps ei mõista, kus ta on või ei tunne inimesi/asju ära;
  • Ebatavaline uimasus;
  • Krambihoog
  • Häirunud kõne või kõnest arusaamine;
  • Tasakaaluhäired ning ebakindel kõnnak
  • Jõuetus või tuimus ühes või mitmes jäsemes – nt asjade maha pillamine, lonkamine;
  • Üks pupill suurem kui teine, silmade kummaline liikumine, kahelinägemine või muud nägemishäired.
  • Kuulmise häirumine. 
  • Tugev peavalu, mis ei leevene; 
  • Kael muutub kangeks 
  • Korduv oksendamine 
  • Äkilised haigushood, kus laps vajub kokku või esineb mõne kehapiirkonna tõmblus;
  • Selge roosaka vedeliku väljumisel ninast või kõrvast (v.a. eelnev nohu);
Ennetus
  • Kinnita autos alati turvavöö
  • Kasuta laste sõidutamiseks vanusele ja suurusele sobilikke turvatoole
  • Spordialadel, kus on oht peatraumaks, ja liikluses kasutada alati kiivrit.
  • Kiivrid ei ole võrdsed! Igale spordialale tuleb valida sobiv kiiver. Järgi kindlasti tootjapoolseid juhiseid kiivri kasutamisel.
  • Kiiver peab olema paras! Ära osta lapsele kiivrit kasvuvaruga, sest sellisel juhul ei pruugi kiiver pakkuda optimaalset kaitset.
  • Kanna alati ka ise kiivrit – nii oled positiivseks eeskujuks turvalise käitumise kujundamisel.
  • Kiiver ei ole igavene, pärast kukkumist on soovitatav kiiver välja vahetada uue vastu.
Kiiver  Uuringute andmetel aitab kiiver kukkumise või kokkupõrke korral ära hoida tõsiseid peaaju vigastusi ning surmajuhtumeid. Kiivri kasutamine jalgrattaõnnetuse korral on seotud väiksema hospitaliseerimise sagedusega ehk õnnetuses kiivrit mitte kandnud patsientidel on raskemad peaajuvigastused ning suurem tõenäosus sattuda intensiivraviosakonda. Jalgrattaõnnetuste korral on juhtivaks invaliidsuse või surma põhjuseks tõsine peaajuvigastus. Kiiver vähendab õnnetuse korral jalgratturi raskeid peaaju vigastusi 88%! Ühtlasi vähendab kiiver ka näovigastusi, sõltumata õnnetuse tüübist. Kiivri mitte-kasutamine suurendab jalgrattaõnnetuste korral suremust.