Aju sisaldab miljoneid neuroneid ehk närvirakke, mis loovad ning edastavad elektrilisi impulsse. Krambihoog tekib kui ajus esineb närvirakkude samaaegne, reguleerimata ning liigne elektriline aktiivsus, mis katkestab aju normaalse toimimise ajutiselt. Närvirakkude lühiaegne ebanormaalne aktiviseerumine põhjustab omakorda muutusi inimese teadvuses, käitumises ning keha tahtlikus liigutamises. ENAMUS KRAMBIHOOGE KESTAVAD PAAR SEKUNDIT VÕI MINUTIT.
Krambihoog ei võrdu epilepsia. See tähendab, et inimene kellel on olnud krambihoog ei ole alati epileptik.
*Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad mitte provotseeritud epileptilised (krambi)hood. Diagnoosimise kriteeriumiks on tavaliselt kahe või enama mitteprovotseeritud epileptilise hoo toimumine. Mitu hoogu, mis toimuvad 24 tunni jooksul loetakse enamasti üheks diagnostiliseks sündmuseks. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, insult, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli ka kõige põhjalikuma uurimisega ei suudeta epileptilise hoo põhjust kindlaks teha.
Epilepsia korral võib enne krambihoogu kannatanul esineda hoiatussümptomid, neid nimetatakse auradeks. Näiteks võib tekkida veider tundmus, segasus seisund, imelik maitse suus, veider lõhn ninas jne.
- Provotseeritud krambihooge võivad põhjustada narkootikumid, teatud ravimid, kõrge palavik, alkoholi võõrutus, madal veresuhkur jne. Tavaliselt kui põhiprobleem, mis krambihoogu provotseeris on lahendatud, siis krambihoog üldjuhul ei kordu. Antud juhul ei ole tegemist epilepsiaga.
- Mitte-epileptilise hoogudega haiguse all mõeldakse seisundit, mille korral põhjuseks ei ole peaaju elektrilise talitluse häire. Seda tüüpi hoogude põhjuseks võib olla minestamine, lihashaigused või psüühilised tegurid (pseudoepileptiline hoog). Väliselt on raske eristada epileptilisest krambihoost ning esmane käsitlus on sarnane. Epilepsia on eestlastele tuntud ka langetõve nime all, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget.
EPILEPTILISE HOO (KRAMBIHOO) SÜMPTOMID
Kõige levinum ning lihtsamini äratuntav on generaliseerunud krambihoog, kus närvirakkude reguleerimata elektriline aktiivsus haarab mõlemat ajupoolkera. Teiste nimedega toonilis-klooniline, generaliseerunud toonilis-klooniline, grand mal.
Generaliseerunud hoo korral
● Kaotab inimene teadvuse ning võib kukkuda maha
● Üle kogu keha esinevad lihastõmblused, alalõug võib olla tugevalt kokkusurutud ning võivad esineda äkilised võpatused
● Häälekas ning raskendatud hingamine
● Väljendunud süljeeritus (nn vahtu ajab suust)
● Keelde või põske hammustamine, sellest tingitud veritsus suust
● Tahtmatu urineerimine/defekatsioon (märgunud püksid)
Hoo ajal haige valu ei tunne ning kannatanu ise juhtunut ei mäleta.
TEISED KRAMBIHOO tüübid on vähem dramaatilisemad ja silmatorkavamad.
Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi. Fokaalset tüüpi hoogu haiged ei pruugi ise tähele panna, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas).
Absaans hoo (teise nimega petit mal) puhul esineb kannatanul 10-30 sekundilisi teadvuskaotusi. Samas kannatanud ei kuku ega esine ka üldjuhul tahtmatuid liigutusi. Kannatanud lihtsalt tarduvad ning lõpetavad järsult oma tegevuse, siis jätkavad seda tegevust uuesti. Ilma ise aru saamata, et nad oleksid vahepeal nö tardunud. Näiteks absaans hoo ajal
võib kannatanud jääda üht kohta fikseerituna jälgima ning ei reageeri mitte millegile. Ilma ravita tekivad sellised absaans hood mitu korda päevas. Rohkem levinud lastel.
Hoo tüübi määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abil).
Epilepsia arenemise määravad ära kaks peamist tegurit: esiteks isiku krambiläve tase (pärilik omadus), teiseks peaajuvigastus või muu ajutegevust häiriv sündmus (väline tegur). Täpse diagnoosi panemine on suhteliselt keerukas ning seda teevad neuroloogid.
ESMAABI
Kõrvalseisja jaoks esmakordselt krambihoo nägemine võib olla hirmutav kogemus, kuid enamasti on tegemist seisundiga, mis möödub iseenesest. Vajalik on vaid tagada kannatanu ja enda ohutus antud situatsioonis. Krambihoog möödub üldjuhul iseenesest 1-5 minutiga (sõltub muidugi konkreetsest juhust).
● Jää ise rahulikuks!
● Vaata kella, kui võimalik pane taimer tööle (hoo kestvus on oluline meditsiiniline info).
● Kui ilmnevad krambihoo eeltunnused nn aura. Suunake haige lähedal olevatest ohtlikest piirkondadest eemale (sõiduteest, veekogust, kukkumise võimalustest, teravatest objektidest jms.) või kergenda kukkumist aidates kannatanu pikali.
● Jälgige, et kannatanu ei vigastaks end hoo ajal, eemaldage ohtlikud asjad (teravad esemed, kuumad vedelikud). Näiteks ka prillid peast.
● Ärge jätke kannatanut järelvalveta teadvuse taastumiseni.
● Peale krambihoogu vabasta pingutavad riided.
● Peale krambihoogu ava hingamisteed ning kontrolli, kas kannatanu hingab. Kui ei hinga või hingab ebanormaalselt peale hingamisteede avamist alusta elustamisega. Sest ka äkksurmale eelnevalt võib esineda lihastõmblusi, mis meenutavad krambihoogu.
● Peale hoogu asetage kannatanu stabiilsesse külili asendisse hingamisteede lahti hoidmiseks, kuna esialgu võib köha- ja neelamisrefleks olla nõrgenenud. Kontrolli hingamist iga natukese aja tagant.
● Kaitske ning võimalusel tagage kannatanu väärikus üleliigsete pilkude eest.
● Pärast hoogu võib esineda ka rahutust ning agressiivsust. Tegemist on postiktaalse seisundiga, mida iseloomustab sügav uni, peavalu, segasus ning lihasvalu. Antud seisund kestab kuskil paarkümmend minutit (harva tunde/päevi). Oodake kuni see möödub. Ärge teda segage, laske tal lamada (magada) rahulikult.
● Teatud juhtudel võib kaasneda postiktaalse seisundiga jäseme halvatust, kõnehäiret, osalisi nägemishäireid või mäluhäireid. Tegemist ei ole püsiva kahjustusega, vaid pöörduvate sümptomitega, mis lahenevad iseenesest, kuid vajavad kindlasti hindamist meditsiinitöötajate poolt.
Mida mitte teha.
● Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale! Keeldehammustus, kui seda üldse esineb, toimub kohe hoo alguses ja väga suure jõuga. Selle ärahoidmiseks ei saa midagi teha ja see pole enamasti ohtlik. Küll aga on midagi kõva suhu pannes oht hambaid murda, inimest oksele ajada, suud vigastada ning tekitada kogemata lämbumist.
● Ärge püüdke kangestunud lihaseid “lahti murda”.
● Ärge pakkuge haigele hoo ajal juua. Ärge valage haigele vett peale.
● Ärge püüdke teda elustada krambihoo ajal.
● Ärge püüdke teadvusetuse staadiumis haiget äratada raputamise, kloppimise või nuuskpiiritust nuusutada andmisega. See on lihtsalt kasutu.
● Ärge pange sotsiaalmeediasse üles videosid kannatanu krambihoost.
Kiirabi on vaja kutsuda, kui
● hoog on toimunud esimest korda elus
● hoo krambi osa on kestnud üle 5 minuti
● haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul
● haigel esinevad neuroloogilised sümptomid nt jäseme halvatus, kõnehäire jne
● ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul
● haige on end tugevalt vigastanud.
RAVI
Epilepsia alla kuulub suur hulk erinevaid haigusi, mille täpse diagnoosi panemine on suhteliselt keerukas ja selle peab panema arst. Olenevalt täpsustatud diagnoosist määratakse ravi. Epilepsiat ei saa välja ravida, aga saab hoogusid kontrolli all hoida, s.t. neid ära hoida või kergemaks muuta. Ravimeid tuleb võtta iga päev ja mitu aastat järjest! Epilepsiat ei ravita ravikuuridena nagu näiteks kopsupõletikku. Epilepsiaravimite äkiline ära jätmine võib provotseerida uusi epileptilisi hoogusid. Ravimi ära jätmise otsustamiseks tuleb arstiga nõu pidada.
Lisan alla ka videod, mis aitavad kirjeldada erinevat tüüpi epileptilise hooge
Kasutatud allikad
https://epilepsialiit.ee/
https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/patsiendile/10-epilepsia
https://www.globalfirstaidcentre.org/seizure/
https://www.uptodate.com/contents/seizures-in-adults-beyond-the-basics?search=seizures%20
adult&source=search_result&selectedTitle=9~150&usage_type=default&display_rank=9
