Kollasus on üsna sage nähtus vastsündinutel, kuid enamasti on tegemist kerge või mõõduka bilirubiini taseme tõusuga ning see ei ole ohtlik. Bilirubiini kõrgem tase on tavaliselt 3-4 päeva peale sünnitust ning möödub iseenesest nädala kahega. Lapsed, kes on sündinud enne 38ndat rasedusnädalat võib see bilirubiini eemaldumis protsess kauem aega võtta. See ei ole valulik ning on olemas efektiivsed ning leebed ravimeetodid. 

Kuid väga kõrge bilirubiini tase veres on ohtlik, kuna see on toksiline lapse arenevale ajule. Põhjustades kernikterust, kroonilist bilirubiin entsefalopaatiat ning ägedat bilirubiin entsefalopaatiat. Füsioloogiline ehk loomulik kollasus võib ilmneda 24 elutunni kuni 14 elupäeva vanuses. Esmalt tekib kollasus näo piirkonnas, siis rindkerel, kõhul ning kätel. Kõige viimasena jalgadel. Tumeda nahaga lastel ei pruugi naha kollasus olla nii märgatav. Kollasuse kõrgpunkt on ajalistel lastel tavaliselt 3.–6. elupäeval, enneaegsetel lastel 6.–10. elupäeval.  Lihtne viis kollasuse kontrollimiseks on suruda lapse otsmikule näpuga. Kollasuse korral näpu eemaldamisel esineb kollakas nahk. Kollasus võib tekkida ka hiljem ajaliselt. Lapse nahka peaks jälgima vähemalt kolm päeva. Kollasuse varaseks avastamiseks on võimalik teha naha kaudu kiirtest. Selleks kasutatakse vastavat seadet, millega mõõdetakse naha kollasust lapse kõrvalesta ülaosalt. Naha kaudu mõõtmine on lapsele valutu ning samas kiire. Kui mõõtmistulemused on vahemikus 200-350 µmol/L tehakse lisaks vereanalüüs, mis võimaldab täpselt hinnata bilirubiini taset veres. Seda tahaks tavaliselt haiglas esimestel päevadel kui on kahtlus nahakollasusele

Kollasus ei ole loomulik, kui:
  • see ilmneb enne 24. elutundi;
  • see püsib ajalisel vastsündinul rohkem kui 14 päeva;
  • see püsib enneaegsel vastsündinul enam kui 21 päeva;
  • see kulgeb laineliselt;
  • esineb tume uriin ja hele väljaheide.
Pöördu arstile lisaks eelnevalt loetletud juhtudele kui
  • Lapse skleerad ehk silmavalged muutuvad kollaseks
  • Alajäsemetel esinev kollasus muutub tumedamaks või oranžikaks
  • Lapsel on kõrge palavik
  • Esineb raskusi söömisel
  • Laps on loid ning raskesti äratatav
  • Laps on ärrituv ning raskesti lohutatav
  • Lapse ajab on selga ning kaela paindesse selja suunas. Vibu asendis
Põhjused

Pärast lapse sündi hakkavad lapsel punalibled lagunema ja verre tekib sapipigment – bilirubiin. Vastsündinu maksal tuleb taluda 2–3 korda suuremat koormust kui looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat bilirubiini organismist väljutada. Asjaolu, et mõnel muidu tervel vastsündinul areneb nn füsioloogiline kollasus ja teisel mitte, on tingitud eelkõige nende maksa erinevast võimest bilirubiini väljutada. 

Veel võimalikud põhjused kollasuse tekkeks
  • Sünnituse käigus esinenud vigastused muljumine, koevigastus
  • Lapse ning ema veregrupp on erinevad ning omavahel mittesobivad
  • Kaasasündinud haigused, (Gilberti sündroom, Crigler Najjar jne)
  • Bilirubiin eemaldatakse organismist aeglasemalt kuna lapse maks ning seedetrakt pole täielikult väljaarenenud. Enam levinud Aasia piirkondades

Imetamine – kollasus võib esineda rinnapiimal olevatel laste kahel põhjusel

  • Osa vastsündinuid ei saa koheselt piisavalt rinnapiima, kuna neil esineb raskusi rinnaga toitmisel või imetaval emal pole piisavalt rinnapiima.  Sellisel juhul lapse kaotab kaalu, mis omakorda suurendab bilirubiini kogust veres. Sellisel juhul on parimaks raviks imetava ema rinnapiima koguse suurendamine, tihedamini imetamine ning hea imetamishaarde tekitamine
  • Lapse maks ning seedetrakt pole piisavalt väljaarenenud ning esineb aeglasem bilirubiini eemaldamine organismist. Kollasus algab esimene nädal peale sünnitust ning jõuab kõrgeima tasemini paari nädalaga. Kollasuse puhul jätkata kindlasti imetamisega kui laps võtab kaalus juurde ning kasvab tavapäraselt. 
Ravi

Kerge kujuline hüperbilirubineemia ei vaja ravi. Kollasus on levinum enneaegsete laste puhul kes on sündinud enne 38ndat nädalat. Samuti on enneaegsed lapsed haavatavamad, kuna hüperbilirubineemia on toksiline ajule juba väiksemate bilirubiin tõusude  juures (kui tähtajalistel lastel). Vastsündinu sagedamine imetamine on väga oluline füsioloogilise kollasuse ennetamisel ning ka ravis, et kiirendada bilirubiini eemaldamist. Imetamine kiirendab soolte tööd ning seeläbi aitab bilirubiini kehast defekatsiooni ning urineerimise teel välja viia. Eelistatud on rinnaga toitmine kaheksa kuni kümme korda ööpäevas.  Laps saab piisavalt rinnapiima, kui esineb vähemalt 6 märga mähet päevas ning väljaheite värv muutub tumerohelisest kollakaks ning nad on rahulolevad peale toitmist.

Esimene ja efektiivne ravimeetod on fototeraapia ehk valgusravi. Fototeraapia käigus lastakse lapse nahale spetsiaalselt sinist valgust, mis lõhub bilirubiini lihtsamateks komponentideks, mida on lihtsam organismist elimineerida. Silmade kaitseks on klapid ning mida rohkem nahka on valgusele paljastatud, seda parem. Protseduuri võib peatada ainult toitmiseks, oluline on püsiv ravi. Enam päikese valguses päevitamist ei soovita, kuna see põhjustab nahapõletusi. Fototeraapia lõpetatakse kui bilirubiini tase veres on langenud ohutule tasemele. Fototeraapia järgselt osadel lastel võib tekkida pronks jume, mis möödub iseenesest. Lapse nahk võib ajutiselt veel kollakas olla. Erandjuhtudel peale fototeraapiat võib bilirubiini tase uuesti tõusta 18-24h jooksul.

Fototeraapia võimalikud kõrvaltoimed
  • naha lööve
  • kõhulahtisus
  • ülekuumenemine
  • dehüdratatsioon ehk vedelikupuudus, mis võib tekkida kui laps ei saa piisavalt rinnapiima või segu.

Kui lapse bilirubiini tase on väga kõrge või selle tõus on väga kiire, ei piisa ainult fototeraapiast. Sellisel juhul kasutatakse raviks verevahetust. Vereülekanne on erakorraline ning elupäästev protseduur. Seda rakendatakse kui on vaja kiiresti alandada väga kõrget bilirubiini taset. Seda rakendatakse ainult siis kui eelnevad ravimeetodid pole toiminud ning esineb viiteid raskele ajukahjustusele