Gastroösofageaalne refluks (GÖR) on maosisaldise tagasiheide söögitorusse, suhu või ninaneelu 2 või enam korda päevas või 3 ja rohkem kordi nädalas. Imikutel esineb enamasti füsioloogiline GÖR (nt piima tagasiheide) 2-3 korda ööpäevas ärkvelolekus ja vaevusteta ning möödub reeglina 12 (-18) kuu vanuseks saamisel.
Piirkonnas, kus söögitoru läheb üle maoks, paikneb ringjas lihas, mida kutsutakse alumiseks söögitoru sfinkteriks. Toidu sisenemisel söögitoru ülaosas lõõgastub alumine söögitoru sfinkter ning võimaldab toidul liikuda edasi makku. Toidu jõudmisel makku alumine söögitoru sfinkter sulgub ning takistab seeläbi toidu ja maohappe tagasi valgumist. Aeg-ajalt alumine söögitoru sfinkter ei sulgu täielikult või lõõgastub valel ajal, põhjustades vedelike valgumist maost tagasi söögitorru.
Ligikaudu 50% imikutest, kes on nooremad kui 3 kuud, esineb vähemalt üks refluks episood päevas. Enamus selliseid episoode jääb märkamata, kuna tagasiheide jääb söögitoru alumises osas. Lisaks söögitoru alaosas paikneva sulgurmehhanismide ebaküpsusele võivad GÖR põhjuseks olla seedetrakti motoorika ebaküpsus ja söögitoru suurem happetundlikkus.
Kõige rohkem refluksi episoode päevas esineb 3 kuni 6 kuu vanuses ning peale 6 elukuud, kui laps hakkab istuma väheneb refluksi esinemissagedus. Kasvades muutub söögitoru pikemaks, nurk söögitoru ja mao vahel muutub ning need muutused omakorda vähendavad refluksi esinemis episoode. Lihtsamalt öeldes laps kasvab sellest nö välja GÖR võib esineda ka pikali olles ilma toidu tagasiheiteta ehk varjatult.
Imikutel, kellel esineb GÖR, võib esineda lisaks:
- rahutus ja ebaselged nutuhood (ka öösiti);
- süljevoolus.
Imikud, kellel esineb sageli piima tagasiheidet, söövad hästi, kaalu tõus on normis ning laps on muidu rõõmus, siis tõenäoliselt on tegemist mitte komplitseeritud refluksiga. Neid kutsutakse ka „Happy spitters“ Selles grupis on tagasiheide tingitud imiku anatoomiast. Tagasiheite kogust ning sagedust saab vähendada hoides last püstisemas asendi 20-30 min peale toitmist ning krooksutamisega peale söötmist.
Piima tagasiheide tavaliselt kaob 50% 10 elukuuks, 80% 18 elukuuks ja 98% teiseks eluaastaks.
Osadel lastel võib refluks põhjustada terviseprobleeme ning sellisel juhul on tegemist gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD). Reflukshaiguse korral võib maohape põhjustada astmat, madalat kaalutõusu, söögitoru vigastust, korduvaid kopsupõletike ning vereoksendamist. GERDi esineb ainult väikesel protsendil imikutest, kellel on sage piima tagasiheide
Sümptomid, mis võivad viidata gastroösofageaalsele reflukshaigusele imikul:
- Keeldub söömast
- Sage nutt ning kaela ja selja ajamine paindesse
- Tagasiheitega esinev lämbumine
- Survega oksedamine
- Tagasiheites esineb verd
- Sagedane köha
- Madal kaaluiive
Riskigrupp
- Enneaegsena sündinud (3 või enam nädalat enne tähtaega)
- Viibimine keskkonnas, kus suitsetatakse
- Teatud kaasuvad haigused downi sündroom, tserebraalparalüüs, aju või seljaga esinevad probleemid
Võta ühendust arstiga kui..
- laps keeldub söömast ja joomast
- nutab rohkem kui 2h ning ajab nuttes kaela ja selja paindesse
- tagasiheitega esineb lämbumist
- esineb survega oksendamist (fontäänina)
- piima tagasiheites esineb verd
- kõhulahtisus ja verine väljaheide
- sagedane köha
- madal kaalutõus
- laps on loid ning ei reageeri
- kaebused süvenevad peale seda kui laps on vanem kui 6 kuud
- kaebused tekivad esimest korda kui laps on vanem kui 6 kuud
- kaebused ei leevene kui laps on juba 18-24kuunne
Ennetamine/ravi
Mittekomplitseeritud refluks ei vaja ravi, kuid seda on võimalik leevendada elustiili muutustega
- Süüa (või sööta last) korraga vähe, rahulikult, väiksemate toidukogustega ja sagedamini. Vältida üle söötmist, sest korraga palju süües saab magu liiga täis ning seetõttu satub osa maosisust tagasi söögitorru
- Vältige imikul selili ja istuvat asendit, imikuga võimlemisest, mähkimisest, eriti toitmise ajal ja selle järgselt vähemalt 20-30 min.
- Voodi peapoolse osa tõstmine 10-15 cm kõrgemale
- Paremal küljel olemine
- Vältige õhu allaneelamist söötmise ajal ja „krooksutage“ last toitmise järgselt.
- Vajadusel toidu paksendamine imikutel. Toidu paksendamine võib vähendada tagasiheidetava toidu hulka, sest mao tühjenemine aeglustub. Saadaval on ka spetsiaalsed piimasegud märgistusega AR (Anti-Reflux) ja toidupaksendaja Nutrilon Nutriton. Enne toidu paksendamist tuleks konsulteerida arstiga, eriti alla 3 kuuste puhul ning kui lapsel esinevad allergiad. Samuti ei tohiks toidu paksendamist kasutada rutiinselt lastel, kes on sündinud enneaegselt
- Lehmapiima vaba ning soja vaba dieet. Osadel imikutel esineb raskusi lehmapiima ning soja seedimisega. Paari nädala jooksul võiks olla näha efekti, kui peaks esinema imikul lehmapiima või sojatalumatust. Imetamisel tuleks ka enda dieetist samad ained välja jätta. On olemas ka spetsiaalsed piimasegud, mida saab retseptiga. Tavaliselt kasvavad lapsed sellest välja esimeseks eluaastaks
- Vältige lapsel kitsaid/pigistavaid rõivaid
- Ärge suitsetage lapse juuresolekul. Suitsetamine lõõgastab söögitoru alaosas paiknevat sulgurlihast ning soodustab toidu tagasiheidet.
GÖRi puhuselt ei ole vajalik ravi ravimitega. Uuringud on näidanud, et refluks ei põhjusta tavaliselt valu ning ravimid, mida vähendavad mao happesust, ei paranda lapse rahutust ega uneprobleeme. Enamikel juhtudel laheneb refluks elustiili muudatustega.
Toidud ning toiduained, mida võiks refluksi korral vältida:
- Lehmapiim
- Oranzid tsitrusviljad (greip, ananass, ploomid)
- Magusad gaseeritud joogid
- Tomat ja tomatit sisaldavad toidud
- Ristõielised köögiviljad (leht-, nui-, pea-,hiina-, lillkapsas ja brokkoli)
- Šokolaadid, rasvased ja kreemjad magustoidud.
- Kohv, kange tee (piparmünditee), alkohol
- Vürtsised, suitsutatud, hapendatud, marineeritud ja rasvased toidud; kiirtoidud
Vaevusi tekitavad toidud ja joogid võivad olla inimestel erinevad. Rinnalapse puhul peaks vaevusi tekitavatest toitudest ja jookidest loobuma ka ema. Lisaks on soovitav vältida/vähendada toidus gaase ja allergiat tekitavaid toiduaineid (kanamunad, herned-oad, pähklid, rosinad, halvaa jne).