Lapse normaalne kehatemperatuur on keskmiselt 36-37 kraadi. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri:

  • kaenla alt mõõdetuna üle 37,3 kraadi. Kaenla alt mõõtes asetage termomeetri ots kaenla alla tihedalt vastu  nahka ja hoidke lapse kätt kergelt vastu külge. Mõõtmistulemus ei pruugi olla õige vappekülmaga tõusva palaviku ajal, sest siis on veresooned ahenenud ja nahk jahe.  Kui kasutate elektronilist kraadiklaasi, siis hoidke seda all veel paar minutit (niikaua kuni näete, et numbri näit veel tõuseb).
  • pärakust mõõdetuna üle 38 kraadi,  mõõtmistulemuse saate 1 min. Pärakust mõõdetuna näitab kraadiklaas 0,5 kraadi rohkem kui kaenlaalt mõõtes. Päraku kaudu ehk rektaalselt mõõtes on soovitatav panna termomeeri otsale libestusainet (nt õli). Sisestamisel ei tohi termomeetri otsa lükata liiga jõuliselt ja sügavale.
  • kõrva kuulmekäigust mõõdetuna üle 37,6 kraadi, mõõtmistulemuse saate 3 sekundiga
  • suust mõõdetuna üle 37,8 kraadi. Suust mõõtmisel hoitakse termomeetri otsa keele all. Temperatuuri näit võib olla madalam, kui laps nutab või hingab järjepidevalt läbi suu. Kui laps on eelnevalt joonud kuuma või külma jooki tuleks temperatuuri mõõtmisega oodata vähemalt 15 minutit. 

Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati ravida. Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv viirusinfektsioon, mis ei ole lapsele ohtlik.  Samas võib palavik viidata raskele haigusele ning seetõttu on oluline osata last palaviku perioodil jälgida ja põetada. 

Lapse seisund ei ole enamasti ohtlik, kui laps:

  • on huvitatud mängimisest,
  • joob hästi,
  • on koostöövalmis ja naeratav,
  • lapse nahavärv on normaalne,
  • tunneb ennast palaviku langemise järgselt hästi.

Kerge palavik– 37,4-38,5 kraadi kaenla alt mõõdetuna. Lapse üldseisund on hea, laps on aktiivne ja rõõmus, siis ei pea ilmtingimata palaviku alandama. Kui laps on loid, häiritud palavikust või esineb valu, siis vajadusel võib anda palavikualandajat ka kerge palavikuga.

Keskmine palavik  ehk mõõdukas palavik-  38,6-39 kraadi kaenla alt mõõdetuna. Palaviku langetavaid ravimeid võib võtta kui kehatemperatuur on tõusnud üle 38,5 kraadi või laps on loid ja häiritud palavikust.

Kõrge palavik – üle 39,5 kraadi on kõrge ja üle 40 kraadi on väga kõrge palavik. Kui laps on kahvatu, käed-jalad jahedad, keha aga tulikuum ja kehatemperatuur tõuseb kiiresti on lapsel palavikukrampide tekke oht.

Palavikus lapse eest hoolitsemine

  • Jälgige lapse seisundit ning keskenduge pigem lapse enesetundele ning käitumisele, mitte temperatuurinäidule.
  • Ärge sundige last sööma, isu vähenemine on normaalne reaktsioon palavikule.
  • Anna lapsele juua tihti ja palju. Ei soovitata anda teed, mis sisaldab kofeiini, sest sellega kaasneb  sage urineerimine ja suureneb oht kaotada vedelikku. Kõige paremini sobivad leiged soojad joogid: ilma gaasita vesi, jõhvika-, vaarika-, punasesõstra- või mustasõstramahl.  
  • Rinnapiimatoidul olevale imikule jätkata rinnaga toitmist ning vajadusel teha seda tavapärasest tihedamini
  • Eemaldada paksud riided ja tekid, imikul mähe.
  • Magades katta õhukese linaga
  • Veega üle hõõrumine- vesi peab olema leige, mitte külm. Ülehõõrumist  ei tohi teha kui lapse on käed jalad jahedad või lapsel on külmavärinad
  • Lapse otsaette  võib panna jaheda veelapi
  • Kaela- ja kubemepiirkonna ning kaenlaaluste jahutamine veega.
  • Palavikus last ei tohi saata kooli, lasteaeda või mõnda teise kollektiivi. 
  • Kui lapse palaviku põhjuseks on nakkushaigus, tuleb vältida kontakti teiste laste, eakate ning inimestega, kelle vastupanuvõime haigustele on nõrgenenud.

NB! Ei soovitata

Kasutada antibiootikume viirusinfektsioonide raviks. Antibiootikumravi vajaduse otsustab arst.

Jahutamist jääkülma veega, kuna see võib tekitada veresoonte kokkutõmbumist ja/või külmavärinaid.

PALAVIKURAVIMID

Kontrolli kuupäeva ning millal avati pudel. Võimalusel kui avad uue pudeli pane peale kirja ka kuupäeva.  Palaviku alandamiseks sobivad toimeainena paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad ravimid. Palavikku alandavad ravimid e antipüreetikumid ei kõrvalda palaviku tekkepõhjust, kuid parandavad lapse enesetunnet. Imikutele sobivad kõige paremini paratsetamooli sisaldavad ravimküünlad. Ravimküünal paigutatakse lapse pärakusse, soovitatav  on seda enne paigaldamist käte vahel veidi soojendada.  Väikelastele sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid. 6-12 aasta vanustele lastele võib anda ravimit ka tableti kujul.  Ravimi andmisel võtke alati aluseks lapse kaal mitte vanus (vaata all olevat tabelit). 

Paratsetamool 15 mg x kaal kg =  ühekordne annus manustada iga 6h tagant. Vaata täpsemalt SIIT.

Ibuprofeen 10mg x kaal kg= ühekordne annus manustada iga 6h tagant. Vaata täpsemalt SIIT.

Palaviku ravimi palaviku alandav toime tuleb tavaliselt 1-1,5h jooksul. Esialgu peale ravimi saamist võib veel lapse temperatuur tõusta. Paratsetamooli  mõju kestab 4-6 tundi. Peale ravimi manustamist alaneb palavik paari tunni jooksul 1-1,5 kraadi võtta. Kahe palavikuravimi doosi andmise ajaline vahe võiks olla vähemalt 3- 4 tundi.  Palaviku alandamiseks ASPIRIINI KASUTADA EI TOHI, sest tekkida võib harv, kuid raske tüsistus – Reye sündroom, millega kaasneb kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustus.

Vedelikupuudusele viitavad sümptomid

Palaviku puhul on oluline jälgida, et laps saaks piisavalt vedelikku, kuna kehatemperatuuri tõustes kiireneb ainevahetus ning suureneb vedeliku kaotus naha ja hingamisteede kaudu. Samuti kaotab laps palju vedelikku, kui tal esineb kõhulahtisus ja/või oksendamine.  Kehatemperatuur tõus 1 kraadi võrra suurendab organismi vedelikuvajadust 10 % võrra.  Kõige paremini aitab hinnata uriin, kas laps on piisavalt vedeliku saanud. Kui uriin on hele ning laps urineerib sagedasti, siis ei ole tal vedelikupuudust. Vedelikupuudusele viitavad järgmised sümptomid:

  • kuiv või kleepuv suu,  
  • pisarate puudumine nutmisel, 
  • aukuvajunud silmad,    
  • urineerimise vähenemine,    
  • loid või rahutu laps 
  • väsimus ja uimasus vanemal lapsel
  • kuiv ja jahe nahk
Helista 112, kutsu kiirabi või pöördu EMOsse kui
  • Laps on alla 3 kuu ning palavik on üle 38 kraadi
  • Laps on 3-6 kuu vanune ning palavik on üle 39 kraadi
  • Laps on loid, temperatuur on 40 kraadi ja kõrgem
  • Laps hingab raskelt, kähisevalt ja kõõksuvalt
  • Palaviku lapse nahale tekivad verevalumid
  • Lapse nahale tekib punaka-lillakatäpiline lööve, mis püsib ka pealevajutamisel.
  • Lapsel on peavalu, silmad on valgustundlikud ning kaelapiirkond on ette kummardudes valulik.
  • Lapsel on krambid
  • Palavik  mis ei allu palaviku alandavatele ravimitele
  • Esineb teadvusehäire (lapsega ei ole võimalik kontakti saada, jutt on seosetu, sonib, räägib veidralt),
  • Esinevad vedelikupuuduse tunnused.

Üldjuhul pöörduge lapse palaviku korral (pere)arsti poole, kui:

  • 48 tunni möödudes ei ole märgata paranemist,
  • palavik püsib >39˚C rohkem kui 24 tundi ega allu ravimitele,
  • laps näeb välja haiglane, jõuetu, uimane või kahvatu,
  • lapsel on pidev peavalu,
  • lapsel on urineerimine valulik,
  • laps keeldub joogist,
  • laps oksendab sageli,
  • lapsel on püsiv kõhulahtisus,
  • laps on võrreldes tavapärasega märgatavalt unisem või väga rahutu,
  • laps kaebab valu
Palavikukrambid 

Lastel vanuses 3 kuud kuni 5 eluaastat võivad palavikuga kaasneda krambid (esinemissagedus 2-5%). Palavikukrambid ei ole seotud kindla temperatuuri väärtusega. Palavikukrambid on üldjuhul healoomulised, kuid esmakordselt tekkinud palavikukrampide puhul tuleb alati kutsuda kiirabi. Krampide ajal võivad lapsel esineda jäsemetes tõmblused või on laps hoopis lõtv. Lapsega puudub enamasti kontakt, tema pilk on  tardunud või on silmamunad pööratud üles. Tavaliselt kestab krambihoog vähem kui minuti. Väga harva võib krambihoog kesta kuni 15 minutit.

ESMAABI

  • Kutsuge kiirabi
  • Krambihoo ajal ärge takistage lapse liigutusi, ärge hoidke jõuga kinni ning ärge asetage midagi lapsele suhu.
  • Piisab kui jälgite et ta end ei vigasta ning eemaldate teravad mööbliesemed tema lähedalt
  • Peale hoogu keerake laps külili
  • Ärge pakkuge midagi juua
  • Ärge püüdke midagi suhu panna
  • Ärge jätke last järelvalvete
  • Pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni
  • Krambihoo ajal inimene ei hinga, südamemassaazi või suust suhu hingamist ei ole vajalik teha

Olulised telefoni numbrid

  • 1220 Perearsti nõuandetelefon
  • 1599 lastearst kuuleb
  • 112 kiirabi

Kasutatud allikad

https://www.lastehaigla.ee/public/infotekstid/Juhendid2/Lapse_palavik_Marge_Lenk.pdf

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/laps-ja-palavik/