MIDA TEHA KUI OLED KOGENUD SEKSUAALVÄGIVALDA
– Sa ei ole üksi, abi on olemas!
See teema on raske, kuid on vajalik, et me kõik teaks kust saab abi. Siin on andmed ühest Eestis läbiviidud uuringust, mis on väga südant lõhestav. Märkimisväärne on, et kui Euroopa Liidus keskmiselt pöördus abi andva organisatsiooni poole oma kõige tõsisema füüsilise või seksuaalse vägivallajuhtumi tõttu iga viies naine, siis Eestis iga kümnes
Seksuaalvägivald on Eestis levinud kuritegu. Iga kaheksas naine (13%) on alates 15. eluaastast (FRA 2014) ja 5–6% naistest on alates 18. eluaastast kogenud seksuaalvägivalda (BIDENS 2010, ENTU 2014). Eestis läbiviidud uuringute põhjal saab väita, et seksuaalvägivalla riskitegur on teismeliseiga, mil suur osa seksuaalvägivallast toimub nn kohtinguvägivallana. Vägistamiskatset on kogenud 5–12% ja vägistatud on 5–7% 16–19-aastastest tütarlastest.
Erinevalt laialt levinud arvamusest, ei ole seksuaalvägivalla toimepanijaks võõras, vaid tuttav inimene, sageli abikaasa, elukaaslane, endine või praegune seksuaalpartner. Vaid ühel neljandikul seksuaalvägivalla juhtudest on toimepanijaks võõras isik (ENTU 2014, FRA 2014). Seksuaalvägivald pannakse enamasti toime ilma jõudu kasutamata, küll aga kasutatakse kõiki muid surve avaldamise meetodeid.
SEKSUAALVÄGIVALD
Seksuaalvägivald on tahtevastane seksuaalvahekord (vägistamine), sellega ähvardamine või muu seksuaalse iseloomuga tegu näiteks pealesunnitud puudutused. Seksuaalvägivald on ka see, kui nõusolek vahekorda astumiseks saavutatakse kehalise vägivallaga või sellega ähvardamisega, hirmutamisega, psühholoogilise survestamisega, manipuleerimisega või väljapressimisega
Teisisõnu, seksuaalvägivald on see, kui keegi teeb Sinuga vastu Su tahtmist midagi seksuaalset.
On müüt, et seksuaalvägivald ähvardab vaid naisi. Seksuaalvägivalla ohvriks võivad sattuda kõik inimesed hoolimata soost või vanusest: lapsed, noored, täiskasvanud ja vanemas eas inimesed, mehed ja naised, aga ka erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimesed.
Mitte keegi ei ole seksuaalvägivalda ära teeninud ega selle toimepanemist ise esile kutsunud. Sõltumata sellest, kus ohver oli, mida ta seal tegi, mis tal seljas oli, mida ta ütles või kas ta oli purjus, ohver ei ole vägivallas süüdi ega seda „ära teeninud“.
Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal.
NÕUSOLEK
Teadlik ja vabatahtlik nõusolek on vabatahtlikult ning ilma survestamata loa andmine ükskõik millisele seksuaalsele tegevusele. Igasuguse seksuaalse tegevuse juures on kõige tähtsam nõusolek ning Sul on alati õigus muuta meelt ja öelda ei. Seksuaalvägivald on ka see, kui Sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid.
Nõusolek ühte tüüpi seksuaalseks tegevuseks ei tähenda nõusolekut kõikideks tegevusteks. Näiteks, isegi kui ollakse nõus minema magamistuppa, ei tähenda see automaatselt seda, et ollakse nõus astuma ka seksuaalvahekorda.
Kui üks partneritest ütleb seksuaaltegevusele „ei“ või väljendab muul viisil soovi seksuaalne tegevus lõpetada, tuleb see kohe lõpetada. „Ei“ ei ole kunagi käsitletav mänguna või „raskesti kättesaadava teesklemisena“.
„Ei“ tähendab „ei“ igas seksuaalse tegevuse kontekstis.
Vahekord ilma kõigi osapoolte teadliku nõusolekuta on seksuaalvägivald ning see on kriminaalkorras karistatav. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal.
Enne seksi või muud seksuaalset tegevust peavad kõik asjaosalised selleks andma nõusoleku. Sealjuures on oluline rõhutada, et ükski inimene ei saa ega tohi kunagi eeldada, et keegi annab nõusoleku. Teise poole nõusolekus tuleb veenduda nii esimesel korral kui ka pikas paarisuhtes ja abielus.
MIDA TEHA KUI SIND ON SEKSUAALSELT RÜNNATUD
Kui seksuaalvägivald on toimunud viimase 7 ööpäeva jooksul pöördu lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusse (SAK-id). Tule üksi või saatjaga, ükskõik mis kell ja ilma saatekirjata. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda. Oled oodatud ka siis, kui Sa ei mäleta, mis Sinuga juhtus.
Esmalt siis EMOsse ning sealt suunatakse edasi günekoloogia osakonda
- Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku erakorraline vastuvõtt, Sõle 23, Tallinn
Vastuvõtutoa tel 5342 4724
- Ida-Viru keskhaigla, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve, sisenemine EMO kaudu
Günekoloogia osakonna valveõde tel 331 1041
- Pärnu haigla, Ristiku 1, Pärnu, sisenemine EMO kaudu
Valvegünekoloog tel 447 3505
- Tartu Ülikooli kliinikum, L. Puusepa 8, Tartu, sisenemine EMO kaudu
Günekoloogia osakonna valveõde tel 731 9954
Vägistamisel ja muul seksuaalvägivallal pole õigustust. Keegi ei ole seda ära teeninud. Kui keegi tarvitab Sinu kallal seksuaalvägivalda, ei ole see mitte kunagi Sinu süü – ükskõik, mida Sulle ka ei öelda. Seksuaalvägivalla eest vastutab toimepanija.
SEKSUAALVÄGIVALLA KRIISIABIKESKUS
Tule üksi või saatjaga, ükskõik mis kell ja ilma saatekirjata. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda. Oled oodatud ka siis, kui Sa ei mäleta, mis Sinuga juhtus.
Sind võtab seal vastu eriettevalmistusega meeskond, kes mõistab ja tunneb seksuaalvägivalla mõju, saab Sind aidata. Pakutakse kannatanu enda valikul esmast nõustamist, läbivaatust, teste suguhaigustele, tõendite kogumist, soovimatu raseduse ärahoidmist, järelravi ja abi politseisse pöördumisel.
Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada.
Sinna võib minna ka kui Sa oled mees, mittebinaarne või transsooline inimene, erineva seksuaalidentiteediga jne. Seal töötavad asjatundjad oskavad anda abi kõigile vägivallaohvritele. Ära lase ennast segada asjaolust, et abi osutavad naistearstid ja õed. Abiandja soost tähtsam on tema professionaalne ettevalmistus, mis aitab paraneda traumast ning kogeda väärikat ja lugupidavat kohtlemist. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
VAHETULT PÄRAST JUHTUNUT
Mine kohta, kus Sul on ohutu ja turvaline. Helista hädaolukorras numbril 112 või ohvriabi telefonil 116 006. Pöördu võimalikult kiiresti politseisse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
Ära pese end ning ära vaheta riideid. Ära loputa suud, joo ega söö, kui suust võib leida asitõendeid. Ükskõik, kas otsustad esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule või politseisse, pea silmas, et tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte eelnevalt pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Vastuvõtule minnes võta kaasa vahetusriided. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, eraldi paberkotis.
Otsi arstiabi (ka siis, kui puuduvad nähtavad vigastused). Lase end võimalikult kiiresti naistearstil või haiglas erakorralise meditsiini osakonnas üle vaadata ja dokumenteerida kõik vigastused. Seal osatakse Sind kaitsta ka võimalike haiguste ja soovimatu raseduse eest. Võimaliku rasestumise vältimiseks saad 72 tunni jooksul kasutada SOS pilli.
Sulle võib algul tunduda, et Sa ei soovi asjale ametlikku käiku anda, kuid on võimalik, et soovid seda hiljem siiski teha. Seega hoia alles riided, mis Sul rünnaku ajal seljas olid, ära pese neid ja pane need kuiva ja puhtasse paberkotti hoiule.
KUI OLED KOGENUD SEKSUAALVÄGIVALDA MINEVIKUS
Kui seksuaalvägivald toimus rohkem kui 7 päeva tagasi, siis ei ole võimalik koguda tõendmaterjali. Küll aga võid vajada psühholoogilist abi või testimist seksuaalsel teel levivate nakkuste osas. Võta ühendust sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga numbril 116 006 või leia lähim naiste tugikeskus või seksuaalvägivalla kriisiabikeskus.
Kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda pärast seksuaalvägivalda abi järele. Otsi abi ka siis, kui seksuaalvägivallast on möödunud rohkem aega, et saada psühholoogilist tuge ning kaitsta oma tervist ja suhteid, sest seksuaalvägivalla kogemus võib jääda Sind pikalt mõjutama.
Alates 2021. aastast on võimalus riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole.
Kõigil seksuaalvägivalda kogenud inimestel on võimalus liituda tugigruppidega, kirjutades oma soovist tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee
KUHU SAAB PÖÖRDUDA
Ööpäevaringselt
Ohvriabi kriisitelefon 116 006
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused
Tugitelefon 1492 vägivalda kogenutele
Kõik teenused on konfidentsiaalsed.
Lasteabi telefon 116 111 www.lasteabi.ee
Numbrile on oodatud kõned, mis on seotud lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Lastele ja lastega seotud isikutele antakse nõuandeid, jagatakse teavet ning vajadusel tagatakse info edastamine vastavate spetsialistidele. Kõne on helistajale tasuta ning anonüümne.
Politsei, 112
Politseil on seaduslikud võimalused algatada menetlus, võimalus fikseerida tõendid (koostöös kohtumeedikuga) ja vägivalla toimepanija vastutusele võtta, pakkuda vägivalda kogenule turvalisust ning teavitada abisaamise võimalustest.
NAISTE TUGIKESKUSED www.naisteliin.ee Seksuaalvägivalda kogenud naised ja tütarlapsed saavad nõustamiseks pöörduda naiste tugikeskuste poole. Naiste tugikeskused on avatud peaaegu kõigis Eesti maakondades. Naiste tugikeskuste asukoht ei ole turvalisuse huvides avalik, ühendust saab nendega ööpäevaringselt võtta telefoni ja meili teel. Naiste tugikeskused pakuvad turvalist majutust, juhtumipõhist nõustamist naistele ja tütarlastele, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, õigusabi.
Tööpäeviti
Tartu Seksuaaltervise Kliinik www.tstk.ee, telefon 7442086
Seksuaaltervise Kliinik Tallinnas www.seksuaaltervisekliinik.ee, telefon 6665123
Pakub arstiabi ja psühholoogilist nõustamist seksuaalvägivalla all kannatanutele. Teenused on konfidentsiaalsed ja tasuta.
Noorte nõustamiskeskused www.amor.ee
tasuta kõigile kuni 26-aastastele (26-aastastele kaasa arvatud). Töötajad on saanud väljaõppe seksuaalvägivallaohvrite abistamiseks. Teenused on konfidentsiaalsed.
Naistearsti vastuvõtud (suuremate haiglate juures tööpäeviti erakorraline vastuvõtt)
Ohvriabi pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.
MTÜ Living for Tomorrow (inimkaubanduse ohvrite abistamine), nõustamistelefon 660 7320, www.lft.ee
Kirja teel saab pöörduda
seksuaalvägivald ja seksuaaltervise küsimused www.amor.ee
psühholoogiline nõustamine www.lahendus.net
vaimse tervise alane nõustamine www.peaasi.ee
Politseil on seaduslikud võimalused algatada menetlus, võimalus fikseerida tõendid (koostöös kohtumeedikuga) ja vägivalla toimepanija vastutusele võtta, pakkuda vägivalda kogenule turvalisust ning teavitada abisaamise võimalustest.
Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.
Ametliku menetluse algatamisel saavad Sind aidata ka ohvriabiorganisatsioonid ja naiste varjupaigad. Sulle võib algul tunduda, et Sa ei soovi asjale ametlikku käiku anda, kuid on võimalik, et soovid seda hiljem siiski teha. Seega hoia alles riided, mis Sul rünnaku ajal seljas olid, ära pese neid ja pane need kuiva ja puhtasse paberkotti hoiule.
Andmed DNA kohta on võetud artiklist
Kõikidel seksuaalvägivalla kriisiabikeskustel on olemas koduleht, kus saab infot kuhu pöörduda ning mida teha
Tartu Ülikooli Kliinikum
https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/seksuaalvagivald/
Pärnu Haigla
https://www.ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/erakorraline-abi/seksuaalvagivald
Lääne- Tallinna Keskhaigla
https://www.synnitusmaja.ee/osakonnad/naise-tervis/abi-seksuaalvagivalla-korral/
Ida-Viru Keskhaigla
https://www.ivkh.ee/et/patsiendile-ja-kuelastajale/seksuaalvagivald.html
VEEL LINKE JA INFOT
https://www.palunabi.ee/seksuaalvagivald
